18). Ülesande võib lahendada nagu pika nõlvagi puhul kahel viisil. Otsese lahendi korral, mis vaatleb kõigi jõudude momentide tasakaalu lihkepinna tsentri suhtes, tuleb iga lõigu kaal leida seosest Pi = A1i i + A2i i (9.24) kus A1i on veepinnast kõrgemale jäävate pinnasekihtide pind lõigu ulatuses ja A 2i veepinna alla jäävate pinnasekihtide pind. Jõu P komponent Psin moodustab nihutava jõu. Lisaks on nihutavateks jõududeks nüüd ka filtratsioonijõud W, mille suuruse, asendi ja suuna määramiseks tuleb konstrueerida vooluvõrk. Kinnihoidvad jõud on samad, kui kuiva nõlva puhul. Momentide suhtest saab püsivusteguri R ( ci Li + Pi cos i tan i ) F= (9.25) R Pi sin i + W j x j Kuna vooluvõrgu konstrueerimine ja filtratsioonijõudude leidmine on väga
Pinnas on sellises osas võimeline ilma toestamata seisma momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide ja A2i veepinna alla jäävate pinnasekihtide pind. Jõu P komponent Psin vertikaalse nõlvana. Tegelik surveepüür on kolmnurkne (joon6.12) jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R. Momentide suhte puhul taandub moodustab nihutava jõu. Nihutavateks jõududeks on nüüd ka 6.4.5 Pinnasesurve mitmekihilise pinnase korral ja pinnasevee R välja ja vormiliselt kujutab varutegur paigalhoidvate ja nihutavate filtratsioonijõud W, mille suuruse, asendi ja suuna määramiseks tuleb esinemisel. Ka juhul kui tugiseina tagune koosneb erinevate jõudude summade suhet. konstrueerida vooluvõrk
Pi = A1i i + A2i i (9.24) 8 kus A1i on veepinnast kõrgemale jäävate pinnasekihtide pind lõigu ulatuses ja A2i veepinna alla jäävate pinnasekihtide pind. Jõu P komponent Psin moodustab nihutava jõu. Lisaks on nihutavateks jõududeks nüüd ka filtratsioonijõud W, mille suuruse, asendi ja suuna määramiseks tuleb konstrueerida vooluvõrk. Kinnihoidvad jõud on samad, kui kuiva nõlva puhul. Momentide suhtest saab püsivusteguri R ( ci Li + Pi cos i tan i ) F= (9.25)