erosiooni Savipinnase kuivamine põhjustab pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e) Ajajooksul toimuvad pinnase keemilised ja ioonvahetus pinnasevees võivad põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase nõrgenemist võib põhjustada külmumisega seotud täiendav vee migratsioon külmumistsooni. Piirtasakaalus olevas nõlvas on nihkepingelähedane selle võimalikule maksimaalsele väärtusele - nihketugevusele. Selline olukord põhjustab roomedeformatsioonide arengu. Aeglaselt kulgeva roome areng lõhub pinnase struktuuri ning sellega vähendab nihketugevust ning võib lõpuks viia nõlva varisemiseni. Roomeprotsesside arengust annavad märku ja viitavad võimalikule varingule kaldunud puud ja side- ning elektriliinide postid nõlval (joonis 9.20f) Nõlva püsivust võib halvendada taimestiku - puude ja põõsaste - eemaldamine nõlvalt. Taimede juured tugevdavad pinnast töötades armatuurina
ooni. Savipinnase kuivamine põhjustab pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e) Aja jooksul toimuvad pinnase keemilised ja ioonvahetus pinnasevees võivad põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase nõrgenemist võib põhjustada külmumisega seotud täiendav vee migratsioon külmumistsooni. Piirtasakaalus olevas nõlvas on nihkepinge lähedane selle võimalikule maksimaalsele väärtusele nihketugevusele. Selline olukord põhjustab roomedeformatsioonide arengu. Aeglaselt kulgeva roome areng lõhub pinnase struktuuri ning sellega vähendab nihketugevust ning võib lõpuks viia nõlva varisemiseni. Roome arengust annavad märku ja viitavad võimalikule varingule kaldunud puud ja side - ning elektriliinide postid nõlval (joonis 9.20f) Nõlva püsivust võib halvendada taimestiku puude ja põõsaste eemaldamine nõlvalt. Taimede juured tugevdavad pinnast töötades armatuurina
proov ja kompressioonikõvera murdepunkt muutub ebaselgemaks. ammendumine toob endaga kaasa pinnase tugevuse ammendumise ja libisemine. See tähendab, et pinnase tugevus on ammendatud ja libisemise Kompressiooniindeks näitab poorsuse vähenemist kui pinge muutub ühe plastsete deformatsioonide tekke. Kandevõime ammendumine on seotud peale esilekutsunud nihkepinge vastab pinnase nihketugevusele antud normaalpinge logaritmilise ühiku võrra, näiteks ühest kümneni. Tema eeliseks on asjaolu, et pinnase tugevuse veel katseplaadi suuruse ja selle asetussügavusega juures. Korrates teimi identsete proovikehadega erinevate ta ei sõltu pingetest, vaid on antud pinnase jaoks konstant, on aga selge, et ta maapinnast
1 2 3 J o o n i s 5 . 4 A s t m e l i s e k o o r m u s e g a n ih k e te i m i t u le m u s e d Horisontaaljõudu võrdsete astmetega suurendades hakkab juurdekasv järjest suurenema kuni teatud koormuse puhul algab nihutatava karbipoole püsiv libisemine. See tähendab, et pinnase tugevus on ammendatud ja libisemise esilekutsunud nihkepinge vastab pinnase nihketugevusele antud normaalpinge juures. Korrates teimi identsete proovikehadega erinevate vertikaalkoormustega, saame rea f suurusi erinevate normaalpingete korral. Need suurused kantakse graafikule telgedega ja . Tõmmates läbi katsepunktide sirge, saab leida tugevusparameetrite suurused. Nidusus c on lõik -teljel kuni lõikumiseni katsesirgega ja katsesirge tõusunurk (joon. 5.4). Statistilises mõttes parima sirge läbi katsepunktide saab vähimruutude meetodil
annaabi.ee 
