Sellega pikeneb masina tööiga ja väheneb energiakulu hõõrdumise ületamiseks st tõuseb masina kasutegur. Nende ülesannete täitmine on võimalik üksnes siis, kui õli katab hõõrduvad detailid katkematu kihiga, mis ei purune survejõudude toimel. Määrimisvõime põhineb kahel nähtusel: absorbtsioonil ja keemilisel reaktsioonil. Õli osakesed absorbeeruvad hõõrdepindadesse ja moodustavad seal tugeva kelme, mis püüab pindasid teineteisest eemale suruda. Samal ajal aga õlikihtide nihketakistus horisontaalsuunas väike ja detailid võivad teineteise suhtes kergesti libiseda. Absorbeerunud õlikelme paksus on 0,1.. .0,5 m ning ta vähendab järsult adhesioonjõude ja molekulaarset hõõrdumist. Samal ajal mõned õlis leiduvad keemilised elemendid (S, C l , P) ja ühendid (orgaanilised happed) reageerivad hõõrdepindadel metalliga. Tekkivad ühendid (sulfiidid, kloriidid, fostiidid jm.) on plastsed, väikese hõõrdeteguriga ning soodustavad detailide libisemist
Deformatsioonimoodul E = (1+e) /, kus =1-(2µ2 / (1-µ)) - pinnase põiklaienemistegur. Pinnase deformatsioonimoodulit on võimalik leida ka välitingimustes. 2.3.5. Pinnase nihketugevus. Pinnaseosakeste vastastikust nihkumist takistavad höördejõud (V*f, kus V on pinnale risti mõjuv jõud ja f on hõõrdetegur, f = tan ) ja kohesioonijõud (c*A, kus c on nidusus ja A on osakeste puutepindade suurus). Pinnase nihketakistus T = V*tan + c*A. Pinnase nihkepinge saame kui leiame nihketakistuse pinnaühikule (T / A): = * tan + c. Nihke olemuse uurimiseks on erinevaid aparaate. Pinnase nihketeimi tulemused vormistatakse graafiku kujul, kus abstsissteljele kantakse survepinged ja ordinaatteljele vastava nihkepinge suurused. Nagu graafikutelt näha, käituvad pudedad ja niduspinnased erinevalt. Mõningane nidusus esineb tegelikult ka pudedatel pinnastel (kuna ebaühtlase pinnaga
Sellega pikeneb masina tööiga ja väheneb energiakulu hõõrdumise ületamiseks st tõuseb masina kasutegur. Nende ülesannete täitmine on võimalik üksnes siis, kui õli katab hõõrduvad detailid katkematu kihiga, mis ei purune survejõudude toimel. Määrimisvõime põhineb kahel nähtusel: adsorbtsioonil ja keemilisel reaktsioonil. Õli osakesed adsorbeeruvad hõõrdepindadesse ja moodustavad seal tugeva kelme, mis püüab pindasid teineteisest eemale suruda. Samal ajal aga õlikihtide nihketakistus horisontaalsuunas väike ja detailid võivad teineteise suhtes kergesti libiseda. Adsorbeerunud õlikelme paksus on 0,1.. .0,5 m ning ta vähendab järsult adhesioonjõude ja molekulaarset hõõrdumist. Samal ajal mõned õlis leiduvad keemilised elemendid (S, C l , P) ja ühendid (orgaanilised happed) reageerivad hõõrdepindadel metalliga. Tekkivad ühendid (sulfiidid, kloriidid, fostiidid jm.) on plastsed, väikese hõõrdeteguriga ning soodustavad detailide libisemist
Sellega pikeneb masina tööiga ja väheneb energiakulu hõõrdumise ületamiseks st tõuseb masina kasutegur. Nende ülesannete täitmine on võimalik üksnes siis, kui õli katab hõõrduvad detailid katkematu kihiga, mis ei purune survejõudude toimel. Määrimisvõime põhineb kahel nähtusel: adsorbtsioonil ja keemilisel reaktsioonil. Õli osakesed adsorbeeruvad hõõrdepindadesse ja moodustavad seal tugeva kelme, mis püüab pindasid teineteisest eemale suruda. Samal ajal aga õlikihtide nihketakistus horisontaalsuunas väike ja detailid võivad teineteise suhtes kergesti libiseda. Adsorbeerunud õlikelme paksus on 0,1.. .0,5 m ning ta vähendab järsult adhesioonjõude ja molekulaarset hõõrdumist. Samal ajal mõned õlis leiduvad keemilised elemendid (S, C l , P) ja ühendid (orgaanilised happed) reageerivad hõõrdepindadel metalliga. Tekkivad ühendid (sulfiidid, kloriidid, fostiidid jm.) on plastsed, väikese hõõrdeteguriga ning soodustavad detailide libisemist
annaabi.ee 
