E= = = = , kus F on rakendatud jõud, S on pind, millele mõjub deformatsioon l / l0 Sl koormus, l on keha pikkuse muutus, l0 on keha algne pikkus. N Mõõtühik on 1 = 1Pa m2 4. Nihkeelastsusmooduliks nimetatakse tugevusõpetuses võrdetegurit, mis iseloomustab E materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile. Tähis on G. G = . 2(1 + µ ) 5. Poissoni tegur ehk põikdeformatsioonitegur on tegur tugevusõpetuses, mis iseloomustab materjali kalduvust deformeeruda põiksuunas. Tähis on . laiuse suhteline muutus Poissoni tegur = = x pikkuse suhteline muutus y Teguri väärtus on kõigi materjalide puhul piires 0..
Hääle kiirus KK vastused 1. Ristlaine-laine, kus keskkonnaosakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Levivad ainult tahkes aines, sest ristlaine tekib ainult niisugustes keskkondades, kus esineb takistus nihkedeformatsioonile. Pikilaine-laine, kus keskkonnaosakeses võnguvad laine levimise sihis. Levivad nii vedelikus, gaasis kui ka tahkses aines. 2. Täisvõnge-aeg, mille jooksul keha liigub ühest äärmisest asendist teise ja siis jälle tagasi, nihe=0. Ühik 1s Lainepikkus-kaugus kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. Ühik 1 m. Sagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Ühikuks 1 Hz või s-1 .
võrdeline sellele mõjuva jõuga. Kehtib kuni pole saavutatud elastsuspiir. Tõmbe korral positiivne ja survel negatiivne (x). Kehtib elastse deformatsiooni korral. 20. Mis on elastsusmoodul ja mis on nihkemoodul? Elastsusmoodul on suurus, mis näitab materjali elastust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. Nihkemooduliks nim. võrdetegurit, mis iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile. 21. Mis on elastsuspiir ja mis on purunemispiir? Elastsuspiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et säiliks veel elastne deformatsioon. Purunemispiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et keha ei puruneks. 22. Kuidas on seotud kehale mõjuv jõud ja keha impulss? (Põhjendada) 23. Kuidas peavad kaks keha liikuma, et nad peale absoluutset plastilist põrget jääksid seisma? (Kiiruste suunad ja suurused) Vastassuunas ja ühesuguste kiirustega. 24
b) Fosforiseerimine. Kasutatakse süsinikteraste pindade töötlemisel haput fosforisoolade lahust. (tsink, teras, magneesium) koos vaba fosforhappega. Tekkib poorne kristalne kiht, mis tõstab metalli roostekindlust. Saadud struktuuri töödeldakse peale pesemist kroomangidriidi lahusega. 25. Komposiidi surveteim. Komposiitide purunemise põhjuseks survel on armatuuri kiudude püsivuse kadumine nõrga vastupanu tõttu nihkedeformatsioonile. Surveteimi iseärasuseks on see, et teimiku tugevus sõltub oluliselt kõrgusest. Mida kõrgem teimik seda väiksem on hõõrdejõu mõju tema otstele. Lühikesi teimikuid kasutatakse surveelastsusmooduli määramiseks väikeste koormuste juures. Pikki teimikuid kasutatakse siis, kui komposiit on plastselt deformeeruv. 26. Kautsukliimid ja nende kasutamine. Kautsukliimid on ette nähtud kummi liimimiseks ja kinnitamiseks metalli külge
Mehaaniline pinge iseloomustab keha sees mõjuva surve-, tõmbe- või nihkejõu suurust keha pingalaühiku kohta. F el E ∙ ∆ x = S l Algselt on kehal kineetiline energia. Põrkel muutub see potentsiaalseks ning kui keha hakkab taas liikuma (algset kuju taastama), on tal uuesti kineetiline energia. 17. Mis on tangetsiaalpinge ja mida näitab nihkemoodul? Kuidas nad on omavahel seotud? Nihkemoodul G iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile. Tangentsiaalpinge (ehk nihkepinge) τ on lõikepinna sihis mõjuv pingekomponent. (Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu.) Tangentsiaalpinged püüavad üksikuid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada. F τ τ = ; γ =tanα = S G 18. Tuletada valem, mis seoks keha impulssi ja kehale mõjuvat jõudu? Näidata, et suletud süsteemi impulss on konstante suurus. a⃗ ⃗p=m ⃗v
Võnkumiste ruumis levimise protsessi nim. laineks. Laine levimisel kk.-nas ei kandu kk.-na osakesed lainega kaasa, nad ainult võnguvad oma tasakaaluasendi läheduses. Olenevalt võnkumiste sihi ja laine levimissuuna vastastikusest asetusest eristatakse piki- ja ristlaineid. Pikilaine puhul võnguvad kk.-na osakesed laine levimise sihis, ristlaines- risti laine levimise suunaga. Mehaanilised ristlained saavad tekkida vaid niisugustes kk.-des, kus esineb takistus nihkedeformatsioonile, seepärast võivad vedelates ja gaasilistes kk.-des esineda ainult pikilained. TASALAINE võrrand- fun. kuju tasalaine korral, oletades, et võnkumised on harm.-ed. Suuname koordinaatteljed nii, et x- telg ühtiks laine levimise suunaga, siis on samafaasipinnad x- teljega risti ning et kõik sama-faasipinna punktid võnguvad ühtemoodi, sõltub hälve ainult koordinaadist x ja ajast t: =(x,t). Sümmeetriline kuju oleks: k=2/. Tasalaine võrrand on kujul: =acos(t-kx).
kondensaat (mõiste), tahkumine (mõiste ja põhjused). Näited. Mis toimub tavatemperatuuridel vedelate lahustega (vedelik vedelikus, tahke aine vedelas lahustis) kinnises ja avatud süsteemis (aururõhud, lendumine, lahustunud tahke aine käitumine)? a. Vedelikeks nim. aineid, mis voolavad raskusjõu mõjul. Nendes on osakeste vahelised sidemed nõrgemad kui tahketes ainetes, seega vedelik ei avalda vastupanu nihkedeformatsioonile ning seetõttu saavad liiguvad vedeliku osakesed mistahes väikeste jõudude mõjul. Seetõttu võtab vedelik alati anuma kuju. b. Aurumine on vedeliku osakeste pidev lahkumine vedeliku pinnalt gaasilisse faasi. Kui auru kontsentratsioon gaasi faasis on konstantne, siis auru osarõhku nim. küllastunud auru rõhuks. c. Lendumiseks nim. aine osakeste eraldumist vedeliku pinnalt difusiooni
annaabi.ee 
