b epüür b,max Joonis 10.1 10.2. Ümarvarda astmeline vääne 10.2.1. Ühtlaselt väänatud ühtlane ümarvarras Eelnevast: Nihkepinge on võrdeline suhtelise nihkedeformatsiooniga: = G (Hooke'i seadus nihkel) Priit Põdra, 2004 155 Tugevusanalüüsi alused 10. DETAILIDE VÄÄNDEDEFORMATSIOONID Ühtlase ümarvarda suurim R T T
F = . (4.18) S Ristküliku alumine tahk on kinnitatud aluse külge, ülemisele tahule mõjub puutujasihis jõud F , mis jaotub ühtlaselt kogu tahu pinnale S. Selle tulemusel deformeerub risttahukas selliselt, et ta külgservad kalduvad esialgse asendiga võrreldes nurga võrra. Tegemist on nihkedeformatsiooniga, mida iseloomustab suhteline nihe = tan . (4.19) Hooke'i seadus nihkedeformatsiooni kohta. Elastsete deformatsioonide korral on suhteline nihevõrdeline tangentsiaalpingega: = . (4.20) G Võrdetegurit G nimetatakse materjali nihkemooduliks. Hakkab silma ilmne analoogia valemite (4.17) ja (4.20) vahel. 4.3a Keha kaal
efektiivpinged muutuvad võrdseks kogupingetega ning pingerada kulgeb punktist C punkti B. Pinnas ei ole täiuslikult elastne materjal ja otsesed poorirõhu mõõtmised näitavad, et see seos põhjustab poorivvee surve määramisel teatud ebatäpsusi. Katsete tulemused näitavad, et dreenitud tingimustes kohevates pinnastes kaasneb nihkedeformatsiooniga poorsuse so mahu vähenemine (kontraktsioon) ning tihedates pinnastes mahu suurenemine (dilatatsioon). Dreenimata tingimustes mahumuutust ei toimu. Mahumuutust tõkestab pooriveesurve muutus. Kohevas pinnases nihkedeformatsiooni mõjul pooriveesurve tõuseb ja tihedas pinnases langeb. Pooriveesurve muutus mõjutab efektiivsete normaalpingete suurust kuid ei mõjuta nihkepinge suurust. 21. Boussinesq´i- lahendus. Mindlin. Vundament (Jürgensoni pildid). 21. Boussinesq´i- lahendus. Mindlin
α F τ= . (4.18) S Ristküliku alumine tahk on kinnitatud aluse külge, ülemisele tahule mõjub puutujasihis jõud r F , mis jaotub ühtlaselt kogu tahu pinnale S. Selle tulemusel deformeerub risttahukas selliselt, et ta külgservad kalduvad esialgse asendiga võrreldes nurga α võrra. Tegemist on nihkedeformatsiooniga, mida iseloomustab suhteline nihe 9 γ = tan α . (4.19) Hooke’i seadus nihkedeformatsiooni kohta. Elastsete deformatsioonide korral on suhteline nihevõrdeline tangentsiaalpingega: τ γ = . (4.20) G Võrdetegurit G nimetatakse materjali nihkemooduliks