Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur) · amorfseteks aineteks (kindel sulamistemperatuur puudub, aine omab vedelikele sarnaseid omadusi) Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma Näiteks veel(H 2O) on 3 olekut: tahke (jää), vedel (vesi) ja gaasiline (veeaur). Tahke Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus. Tahkiste tunnuseks on võime avaldada erinevaltgaasidest ja vedelikest vastupanu nihkedeformatsioonide: tahkiseid iseloomustavad suured nihkemooduli väärtused. Tahke oleku korral mõjuvad molekulide vahel tugevad seosejõud, nii et nad saavad üksteise suhtes ainult võnkuda. Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus suurem kui vedeliku ja gaasi oma. Tuntud erandiks on jää, mis on vedelast veest väiksema tihedusega. Vedel Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust . Vedelikuna on aine voolav ja selle kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab. Tema ruumala on rangelt
Terade kujul oluline tähtsus mehaanilistele omadustele. Pinnaseosakeste hulka. Antakse teatud kõrguselt lööke, enamasti 25. Pärast tihendamist deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena, selle nimetused: rahnud, veerised, kruusaterad, liivaterad, mölliosakesed, määratakse pinnase kuivmahumass. Tehakse kuivmahumassi ja veesisalduse peamine osa on põhjustatud pinnase mahumuutusest. Nihkedeformatsioonide saueosakesed. teinetesisest sõltuvuse graafik, kus määratakse max (max tihedus antud osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui 1.2.3 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Kruus ja liiv on koostiselt energia puhul), d/dmax = parim tihedus ehituse vundamendile, sest pinnase tugevus on ammendumas. Mahumuutus on pinnase puhul seotud
Jäikusparameetrid on arvnäitajad, mis iseloomustavad deformatsioonide ja pingete vahelistes seostes materjali jäikust. Praktilistes rakendustes on deformatsioonide määramine vajalik pinnasele rakendatud koormuse mõjul tekkiva vajumi arvutuseks. Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena. Peamine osa vajumisest on põhjustatud pinnase mahumuutusest. Nihkedeformatsioonide osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui pinnase tugevus on ammendumas. Taolise olukorra tekkimist aga välditakse juba vundamendi konstrukt-siooni ja mõõtmete valikul. Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega tihenemisega. Pinnaseosakeste endi deformeerumine on teisejärgulise tähtsusega ja selle eraldi arvestamine ei ole oluline. Eelöeldu tõttu kasutatakse pinnase
mehhaanilised omadused olla tunduvalt allahinnatud. 2.8 Pinnase struktuur Pinnase koostisosade iseloomu kõrval määrab pinnase omadused ka osade omavaheline asetus - pinnase struktuur. Pinnase struktuuri kujunemist mõjutavad pinnaseosakeste kuju, suurus, mineroloogiline koostis, pinnasevee koostis, pinnase genees ja hilisemad mehaanilised (tihenemine omakaalu ja pinnasele mõjuvate koormuste tõttu, kobestumine nihkedeformatsioonide tõttu) ning keemilised mõjud. Struktuuri käsitlemisel võib pinnased jaotada kahte gruppi liivad ja savid. Liivad on oma tekkelt enamasti settepinnased. Suhteliselt suuremõõdulised liivaterad langevad settides veekogu põhja ja võtavad gravitatsioonijõu toimel tasakaaluasendi. a b Joonis 2.3 Kompaktsete ühesuuruste osade kohevaim (a) ja tihedaim (b) pakkimine Kokkupuutepunktides mõjub ainult hõõrdejõud
Kompressiooni katse Kokkusurutavuse määramiseks kasutatakse peamiselt seadet, milles pinnase horisontaalsuunaline liikumine on välditud ja võimalik ainult osakeste vertikaalpaigutus. Seega on mahumuutus mõõdetav pinnaseproovi kõrguse muutuse kaudu. Seadet nimetatakse kompresiooniaparaadiks ehk ödomeetriks. Pinnase deformeeritavust on võimalik määrata ka kolmtelgse survega. See võimaldab hinnata mahumuutuse kõrval ka nihkedeformatsioonide osa ja modelleerib õigemini pinnase töötamist massiivis. Seade ja katsemetoodika on aga keerulisemad ning seetõttu leiab vähem kasutamist. Küll kasutatakse kolmtelgse surve seadet laialdaselt pinnase tugevusparameetrite määramisel . Katse: Kui suruda jäika terassilindrisse paigutatud pinnasemonoliiti, mille poorides oleval veel (pooriveel) on vaba väljapääs, siis monoliidi maht kahaneb pooride mahu vähenemise arvel. Pinnaseosakeste enda mahu
2.8 Pinnase struktuur Pinnase koostisosade iseloomu kõrval määrab pinnase omadused ka osade omavaheline asetus - pinnase struktuur. Pinnase struktuuri kujunemist mõjutavad pinnaseosakeste kuju, suurus, mineroloogiline koostis, pinnasevee koostis, pinnase genees ja hilisemad mehaanilised (tihenemine omakaalu ja pinnasele mõjuvate koormuste tõttu, kobestumine nihkedeformatsioonide tõttu) ning keemilised mõjud. Struktuuri käsitlemisel võib pinnased jaotada kahte gruppi liivad ja savid. Liivad on oma tekkelt enamasti settepinnased. Suhteliselt suuremõõdulised liivaterad langevad settides veekogu põhja ja võtavad gravitatsioonijõu toimel tasakaaluasendi. Kokkupuutepunktides mõjub ainult hõõrdejõud. Sellisel viisil tekkinud struktuuri nimetatakse teraliseks. Olenevalt terade omavahelisest asendist võib tema poorsus olla erinev. Joonisel 2.3a
annaabi.ee 
