puunikerdustöid Ta kuulus levib väljapoole ja tuleb tellimustöid nii Taanist kui Rootsist + Tallinnast TÖÖDE ERILISUS tohutult suured ei olnud kinni stereotüüpides uuendus: mitmekesine materjali käsitlus+lisamaterjaid nt. nahk, pärgament, hobusejõhv, põdrasarved jne Lübeckis töötas ta aastakümneid, a 1491-6 töötas riigi müntmeistrina Rootsis viimastest aastatest on vähe ta kohta teada. surma mainitud 1509 a mais. Nigulistele olulised pühakud, nende atribuudid ja märked eluloost Apostlid Peetrus suri Roomas. Paavstluse ja kiriku kaitsepühak, esimene paavst. Kukk kirikutel Jeesus ennustas, et Peetrus jõuab teda enne kukelaulu kolm korda ära salata. Andreas hukkus diagonaalristil, sellest on X Andrease rist. Kaevurite patroon, venemaa ja sotimaa kaitsepühak, kuldvillaku ordu kaisepühak. Enne Jeesusega liitumist Ristija Johannese jünger
Kuna linn ei olnud veel kaitsepiirdega ümbritsetud, oli Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, piiluavade ja pelgupaikadega ühtlasi ka kaitsekirik. Linnamüüri valmides 14. sajandil kaotas kirik kaitsefunktsiooni ning muutus tavaliseks kogudusekirikuks. Kuna aga mingeid teisi konkreetseid jälgi Tallinna teiste varasemate kirikute sarnasest kaitsefunktsioonist siiani leitud pole, kuulub Tallinna keskaegses ehituspärandis seni ainsale kaitsekiriku tunnustega Nigulistele tähtis koht. Eelkõige kasutati kirikut siiski kaubalaona, kaitseülesannetele kohandatud oli ta vaid erandlikel juhtudel. 15. sajandil toimusid ulatuslikud ümberehitused, mis andsid kiriku koorile ja kolmelöövilisele pikihoonele kuni tänaseni säilinud üldilme. Barokne õhuliste galeriidega torn kerkis läbi mitme sajandi järk-järgult kõrgemaks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses
Võõrvõimude omavahelised tülid 1268. a. suur Vene vägi suundus Virumaale, leedulased tulid Eestisse Linnade arenemine Linnadeks kujunesid kaubateedel olevad keskused. Vallutajad alustasid kindlustamist, kutsuti kohale ehitusmeistrid ja käsitöölised. Kohe hakati sinna kaupmehi elama meelitama. Mõõgavendade ordu kutsus Ojamaalt keskustesse 200 saksa kaupmeest. Arvatakse, et kaupmehed asusid elama kindlustatud kiriku Niguliste ümbrusesse. 13. saj. kujunes keskus lisaks Nigulistele ja Oleviste kiriku ümbruses. Hakati ehitama elamuid ja kaubaladusid. 1248. a. sai Tallinn linnaõigused. 1262. a. nimetati ka Tartut linnana. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Saare-Lääne piiskopkonna keskusena Vana-Pärnu linn. Kui see maha põletati, kolis piiskop Haapsallu. Siis kujunes jõe suudme vasakule kaldale Uus-Pärnu linn. 13. saj. said linnadeks veel Paide, Viljandi, Narva ja Rakvere. Kokku tekkis 9 linna. Algas eestlaste linnarahva kujunemine.
annaabi.ee 
