õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja Vanemuine") kui ka kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Konstantin Türnpu-Orelimängija,koorijuht,helilooja.Eripäraks:liikus B.Saksa ringkonnas->ei võetud eestlaste poolt omaks.P.Konserv.->Niguli kiriku organist,lõi kõrgeltasemel meestekoori"Revalier Liedertafel".1916 asutas Eesti Meestelaulu Seltsi.1921- Lauljate Liit.L:vokaalmuusika~60koorilaulu,7soolo.Kasut. E.autorite tekste->tuntud eestlaste jaoks."Mu isamaa nad olid matnud";"Priiuse hommikul"Looduslüürikat:"Kevade tunne";"Talvine õhtu""luiged".Kirj ka rasket muusikat kontsertkooridele.Kasut. polüfoonilist võtet(,,Meil aia äärne tänavas")Koorijuhina väga range,korralagedust ei sallinud.Aleksander
riivpalgiga. Kirikus oli trepp, mis algas põrandast mitme meetri kõrguselt. Trepilt sai põgeneda võlvi peal asuvatesse ruumidesse. Lääne-Eesti kirikutel puudusid enamasti tornid. Kõige kuulsam on Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk-Eesti Kesk-Eestis ehitati 3 löövilisi kodakirikuid. Koeru, Ambla, Türi, Pilistvere. Tallinn ja Põhja-Eesti Põhja-Eestis ehitati nii ühe kui ka mitmelöövilisi kirikuid. Keila kirik (ehitati 14. saj, torn ehitati 19. saj), Haljala kirik, Viru-Niguli, Viru-Jaagupi. Palju oli linnakirikuid. Tallinnas: Toomkirik(vanim), Niguliste, Pühavaimu, Oleviste ( kõige kõrgem Tallinnas ). Algselt olid Tallinna kirikud lihtsad alles 15. sajandil ehitati need ümber. Pühavaimu kirik on aga säilitanud algse välimuse. Tallinnasse ehitati ka mitu kloostrit (Pirita klooster, Püha Katariina klooster), 13. sajandil olid Tsistertslaste klooster (Padisel), Püha Miikaeli klooster (ei ole säilinud, oli nunnaklooster), Püha Birgitta (asub
15%. Armeese astudes võis sattuda sõidima erinevatele rinnetele, Afganistani pääsesid vähesed. Lasnamäel asuv kogunemispunkt moodustas põgenike laagreid: suur saal oli täis kahekordseid narisid. Edasi saadeti noormehed riiga Riiga. Vahetati riided armeeriiete vastu. Mõned proovisid oma riideid müüa, kuid see oli asjatu. Saabuti tulevasse teenistuskohta. Afgansistani sõjast läbi üksiksõduri seisukohast rääkiva raamatu "Võitlus kahel rindel" autori Alar Niguli sõnul oli kõige raskem sõjaväe rutiini vastu võtta, kuid kuni nad polnud oma rühmaga veel Afganistani jõudnud, teadsid nad, et kõige hullem osa on veel ees. Kuigi öösel oli puhkeaeg, oli ka öö karm, kuna nähti unenägusid mis olid reaalsusega võrreldes liiga ilusad ja isegi suured mehed nutsid. Enne Baltikumist lahkumist võeti peaaegu, et kõikidelt sõduritelt verd Afganistani haavatute jaoks.