metsad. Raba pindala on 2320 ha ja turbakihi paksus on kuni 6,8 m. Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 11,5 meetrit rabapinnast allpool. Saarte kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on relikt soojast ja niiskest atlantilisest kliimaperioodist 56 tuhat aastat tagasi. Nigula rabas on ka palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke, rahvakeeli mülkaid. Kuresoo raba
sakslased arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja igasugused muud ametimehed oskama eesti keelt. Rosenplänteri ,,Beiträge" etendas ligi 20 aasta jooksul juhtivat osa eesti keele uurimisel ja kirjanduse arendamisel. Ajakirjas avaldatud materjalid pole tänini oma väärtust kaotanud, ikka pakuvad nad teadlastele vajalikku informatsiooni ja huvitavaid ideid. Otto Wilhelm Masing Kirikuõpetaja amet viis teda Lüganusele, Viru-Nigulasse ja Äksi. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi-perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat", luuletusi ning arvukalt keelaalaseid kirjutisi Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks koostas ta ja
03.08) Lisad Nigula raba älvestik juunikuisel varahommikul, autor M. Merivee "Nigula raba on lääne-eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 11,5 meetrit rabapinnast allpool. Saarte kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on relikt soojast ja niiskest atlantilisest kliimaperioodist 56 tuhat aastat tagasi. Nigula rabas on ka palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke, rahvakeeli mülkaid
(Itaalia, Prantsusmaa jt). Pealegi seisis ta rahvale lähemal oma päritolu tõttu. O. W. Masingu eestlasest isa, kes oli Põhja – Tartumaal rannakabeli köster, leidis võimaluse oma poja koolitamiseks Narva gümnaasiumis. Edasipüüdliku noormehena läks ta õpinguid jätkama Saksamaale Halle ülikooli usuteaduskonda. Tema kultuurilis-hariduslikku taset iseloomustab suur keelteoskus (saksa, ladina, kreeka, prantsuse, itaalia, vene). Kirikuõpetaja amet viis teda Lüganusele, Viru-Nigulasse ja Äksi. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi –perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks „Täieline ABD-Ramat“ ja „Arwamise-Ramat“ (mõlemad 1823), luuletusi (tuntuim on „Wendre metsas Perno maal/lasti wanna karru mahha…“ – „Päts“) ning arvukalt keelealaseid kirjutisi. Valgustusaja põhimõtetekandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja
annaabi.ee 
