piirid kippusid kergesti segi minema, fiktsiooni ja mittefiktsiooni ümbermõtestamine. Suurprojektid, milles on koos absurdsus ja selgete printsiipide järgimine. Hasso Krull („Luuletused 1987–1991“, „Meeter ja Demeeter“). Tutvustab teisi luuletajaid. Autor hakkab tekstides hajuma, kõnelevad mitu tegelast. Pendeldamine oma ja võõra teksti vahel. Ühelt poolt peegeldaks nagu igapäevast maailma, aga samas teeb kogu aeg midagi muud. 28. Tõnu Õnnepalu (Emil Tode, Anton Nigovi) looming („Piiririik” jm). „Piiririik“. Väga ilus keelekasutus, kuigi kirjutamisteemad on kahtlased. Alustab 80.-te teisel poolel kriitiku ja luuletajana, aga ei ole juhtautor. Traditsiooniline ja lüüriline luule. Mingil hetkel läheb proosale üle. Luuserproosa; peategelane ei viitsi tööl käia, magab poole päevani ja mõtleb põhiliselt riietele. Väga peen stiilitunnetus. Ümberkirjutav hoiak – tekst on mingis mõttes uus, aga samas kirjutatakse
Lõpuks on need mõtted nii mõttetud. Kuhu nad meid ikka viivad. Arusaamisele? Aga arusaamisele millest? Sellest, mis me oleme ise välja mõelnud ja nimetame nüüd eluks või tegelikkuseks? (Kui 40 päeva hakkavad täis saama) Ja mulle? Muide, mis tähtsust sellel on. Kas meilt elu lõpus keegi küsib: meeldis? ei meeldinud? Lihtsalt oli. Nüüd hakkab olnud saama. Tõnu Õnnepalu Sündis 1962. aastal Tallinnas. Teda tuntakse ka Emil Tode ja Anton Nigovi nimede all. Ta õppis Tartus bioloogiat. Alustas oma kirjanikuteed 1985. aastal. Õnnepalu töötas 1985-1987 Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana. Kirjutab ka luulet. 1989-1990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses. Elab Järva maakonnas. ,,Keegi ei kuule meid" (Valev Uibopuu) Raamat ,,Keegi ei kuule meid" kirjeldab ühte Eesti väikelinna aastatel 19391941. Linna nime küll raamatus ei mainita, aga selleks on piirilinn Valga
võimalik ära keelata, vaid pidevalt uute võimalustega levitada. ,,Nagu härjale punane kärbseseen" (1996) suurte mängude oluline vahekokkuvõte. Peaaegu kõik tekstid, mis selleks ajaks jõudis kirjutada. Uus periood algas 00ndate alguses: ,,Päike, mida sa õhtul teed" (2003). ,,Sumo" (2007) märgiline, olles eesti kirjanduse skandaliste, sai ikkagi auhinna. Jätkanud luuletoodangut, kuid tekstid on ebaühtlasemad. 29. Tõnu Õnnepalu (Emil Tode, Anton Nigovi) looming (,,Piiririik" jm). Keerulisemad, ajatumad taustad, seostub vahetu kaasajaga. 1980ndatel tuli kirjandusse luulega (loodussõbralik luuletaja). 1980-90ndate vahetusel midagi enamat tema luuletustest. Proosasse sisenes romaaniga ,,Piiririik" (1993) kõige tõlkemenukam teos 1990ndatel aastatel. Õige tekst, õigel ajal õiges kohas. Hästi kirjutatud ja tugev tekst. Suudab erinevaid teemasid tihkelt sünteesida. Räägib
annaabi.ee 
