Niels Henrik Abel sündis Norras Nedstrandi linnas 5. augustil aastal 1802. Tema vanemad olid Søren Georg Abel ja Anne Marie Simonsen. Ta isa andis talle ja ta vennale koolitunde. Niels'i isa oli sageli kontaktis paljude Norra koolidega ja otsustas saata oma vanema poja, Hans Mathiase, Oslo Katedralskole'sse. Kahjuks oli Hans Mathiasel suur masendus ja kurbus kodust lahkuda üksinda ning sellepärast otsustas isa aastal 1815 saata 13-aastase Nielsi koos Hansuga Oslo Katedralskole'sse. Niels Abel oli noorest east peale huvitatud matemaatikast ja kuigi Hans sai varem Nielsist paremaid hindeid, tuli kooli varsti uus matemaatikaõpetaja Bernt Michael Holmboe. Temast sai Nielsi eeskuju ja tihti aitas ta Nielsi pärast tunde. Sellest ajast hakkasid paljud aru saama, et Nielsil on matemaatikas anne. Sellel ajal hakkasid tekkima ka peres probleemid. Nielsi isal Sørenil oli avalik vaidlus teise teoloogiga ja ta hakkas pärast seda kõvasti jooma
element ning tänu kellele pandi alus mitmete sel ajal arusaamatute avastuste tegemisele. Antud referaadi eesmärk on teada saada palju huvitavat Niels Bohri elu, avastuste ja koolitee kohta. Samuti soovin rohkem teada saada Bohri aatomiteooriast. 2. ELULUGU 2.1 Perekond Niels Henrik David Bohr sündis 7. Oktoobril 1885. aastal Kopenhaagenis füsioloogiaprofessor Cristian Bohri perekonnas. Tema isa oli luterlne ja ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juudi perekonnast. Pärast Nielsi sündi möödus 1,5 aastat, kui perre sündis teine poeglaps, Harald, tulevane tuntud matemaatik ja jalgpallur, kes Taani rahvusmeeskonna poolkaitsjana võitis 1908. aasta Londoni olümpiamängudel hõbemedali. Kuigi iseloomult erinevad, olid vennad lapsepõlves väga lähedased ja see lähedus säilis elu lõpuni. Neid kutsuti lahutamatuteks. Nad tahtsid ka kooli koos minna, kuid kuid erineva vanuse tõttu ei olnud see võimalik. Ometi osutus Harald
õpetame teda vaid teisi enda ümber olevaid inimese põlgama. Eemaleaetud laps kasvab iseseisvalt ning temast saab see, kelleks loodus ta kasvatab. Ta õpib end küünte ja hammastega kaitsma, tema armastusavalduseks võib saada kellegi hammustamine. Kelly Sule 12.a ÜLESANNE 2 „Elas spartalikult nagu munk.“ (H. Wassmo „Dina raamat“, lk 202) Lause käis Jacobi kasupoja, Nielsi, kohta. Dina hakkas arveraamatuid läbi vaatama, et end sissetuleva ja väljamineva rahaga kurssi viia. Ta avastas, et raamatutes olid puudujäägid. Esimene kahtlusalune oli Niels ning Dina hakkas teda jälgima. Ta avastas, et mees ei osta endale peaaegu midagi, ta kulutab naeruväärselt vähe raha rõivaste peale. Mõni aeg hiljem sai ta aru kuhu Niels enda raha peidab ning võttis selle temalt ära. Tänapäeval pole palju spartalike elukommetega inimesi. Nii võivad ja saavad elada
annaabi.ee 
