Kihilise pinnase ja koormatud nõlva korral ei ole see aga võimalik. Üldjuhul võib juhinduda järgmistest soovitustest. Ohtlikema lihkepinna tsenter asub enamasti 1,5 kuni 2 kordsel nõlva kõrgusel nõlva jalamist. Lamedamatel nõlvadel ja suurema sisehõõrdenurga korral on kaugus jalamist suurem. Väiksema kui 45° nõlva kalde korral peaks lihkejoone tsentrit otsima nõlva keskosa lähedalt. Kui pinnase tugevus on määratud peamiselt nidususega, asub tsenter jalamist veidi kaugemal. Kui domineeriv on sisehõõre, asub tsenter nõlva jalamile lähemal. Järskude nõlvade puhul (kalle üle 45°) asub tsenter horisontaalsuunas jalami suhtes nõlvast kaugemal. Ühtlase pinnase korral võib pöördetsentri esialgse asukoha määrata joonisel 9.13 esitatud graafiku abil. 9.7.3 Bishopi ringsindrilise lihkepinna meetod 7
Eestis Tuhala karstikoopad, karstilehtrid, maa-alune jõgi, nõiakaev. Maateaduste alused I (9.okt) Maalibisemised ja varingud kivimmassi allalibisemine nõlval raskusjõu mõjul. Looduslik varikalde nurk on 35-45'. Üldiselt, mida peenem aine, seda väiksem nurk. Oluliseks parameetriks on niiskusreziim. Mõjutab setete püsivust. Osaliselt küllastunud pooriruumides tekkivad kapillaarkiled, ning pindpinevus hoiab setet koos. Kõige väiksema nidususega on täiesti küllastunud pooriruumidega pinnas. Nõlva pinnase pealmine kiht nihkub aegapidi allapoole. (puud kasvavad viltusena, kuna maapind on vahepeal nihkunud) Kaks erinevat nihete süsteemi pinnas kas nihkub kihtidena, või pööratakse segi ühtseks massiks. Tavaliselt on üsna konkreetselt piiritletud nihkepind. Kui pealmise pinnase all leidub vett läbilaskmatu kiht, võib suurte vihmadega pealmine kiht veest küllastuda ja muutuda väga voolavaks.
kuni saavutab ka seal oma maksimaalse võimaliku väärtuse vundamendi vundamendile ja h- vundamendi kõrval mõjuv koormus pinnase erinevusest tingitud nõlva kalle on piisavalt suur, võib nihkepinge mingil kandevõime täielikul ammendumisel. Savi tugevus on määratud omakaalust. Arvutuse lihtsustamiseks asendatakse see koormuste pinnal saavutada nihketugevuse ja põhjustada pinnase purunemise ning põhiliselt nidususega ja ei sõltu normaalpinge suurusest. Seetõttu on skeem ekvivalentse skeemiga, kus h on lauskoormus ja p-h kohalik nõlva varisemise. Nõlva varisemist võib pinnase tugevuse ja maapinna kontaktpinge mõõduka koormuse puhul sadulakujuline, ääre all suurem koormus kalde kõrval mõjutada pinnasevee liikumine, staatiline ja dünaamiline kui keskel
sadulakujuline. Seletatav on see liiva väikese nihketugevusega maapinna lähedal, kus normaalpinge omakaalust on väike. Ääre all nihketugevus ammendub 70 juba väikesel koormusel ja koormuse edasisel kasvamisel saab pinge suureneda ainult keskosa all, kuni saavutab ka seal oma maksimaalse võimaliku väärtuse vundamendi kandevõime täielikul ammendumisel. Savi tugevus on määratud põhiliselt nidususega ja ei sõltu normaalpinge suurusest. Seetõttu on kontaktpinge mõõduka koormuse puhul sadulakujuline, ääre all suurem kui keskel. Koormuse suurenedes hakkab ka savile toetuva vundamendi keskosas kontaktpinge kasvama, jäädes ääreosas muutmatuks. Järelikult eeldus, et pingejaotus talla all on ligikaudu ühtlane, on lähedane tegelikkusele kui koormus vundamendile on piisavalt suur ja selle ääre all tekkivad tsoonid, kus tugevus on ammendunud
annaabi.ee 
