Tasakaalus oleva nõlva kaldenurk võrdub Nõlva pindmise erosiooni vältimiseks peab nõlva kui pinnase nihketugevus on täielikult pinnase sisehõõrdenurgaga. pealispinda kindlustama. Kui erosiooni põhjuseks mobiliseeritud ja seina ning pinnase liikumine ei 69. Millest sõltub vertikaalse nõlva kõrgus on nõlva mööda alla voolav vesi, sobib selleks ole mingite konstruktiivsete vahenditega nidusas pinnases? Eeldatakse, et nõlv hakkab haljastus ja muru. Haljastuse rajamisel kui see ei tõkestatud. Seina liikumisel pinnasest eemale teatava kõrguse h kr puhul libisema mööda ole juurdunud, peaks pinnast kaitsma uhtumise surve väheneb ja saavutab püsiväärtuse, kui seina tasapinda. Plokki hoiab paigal ainult lihkepinnal eest sünteetilise või orgaanilisest materjalist
Siit selgub ka, et nidususeta pinnase sisehõõrdenurga võib määrata mõõtes puistatud pinnase varikaldenurga. Tegelikkuses on varikaldenurk võrdne sisehõõrdenurgaga 2 täiesti kuival koheval liival. Niiskel liival tekitab kapillaarjõud teatava nidususe ja varikaldenurk on sisehõõrdenurgast suurem. 9.3.2 Maksimaalne võimalik vertikaalse nõlva kõrgus nidusas pinnases. Eeldades, et nõlv hakkab teatava kõrguse hkr puhul libisema mööda tasapinda (joonis 9.2), saame kirjutada libiseva ploki tasakaalu tingimuse. Ploki kaal on P = hdy/2 = h y/2 tan. Piki nõlva mõjuv komponent on seega T = Psin = h2 ysin/2tan. Plokki hoiab paigal ainult lihkepinnal esinev nidusus, millest tingitud jõud on maksimaalselt T = Lc = hc / sin
Lükkamise asemel hoiab pinnas seina kinni. Kuna tõmbepingete vastuvõtmine seina ja pinnase vahel ei ole reaalne, siis osas, kus zh K a 2c K a , seinale pinnase poolt mingit jõudu ei mõju. Pinnas on sellises osas võimeline ilma toestamata seisma vertikaalse nõlvana. Tegelik surveepüür on kolmnurkne (joonis 10.12). 2c K a - zc h + hK a + 2 c K a Joonis 10.12 Surve seinale nidusas pinnases Pinnasevee esinemisel tuleb allpool veepinda vertikaalpinge arvutada arvestades vee üleslükke jõudu, see tähendab kasutada heljundmahukaalu = -w. Kuna vertikaalpinge väheneb, siis väheneb ka pinnase horisontaalsurve seinale. Kuid pinnasesurvele tuleb lisada veesurve (joonis 10.14). h1 h1Ka Veepind h2 w h2 h1Ka + h2Ka Joonis 10.14 Pinnase aktiivsurve pinnasevee esinemise korral 24
suurem kui isotroopse pinnase puhul. See tähendab, et pinged jõu tasapindadega. Tsoon ABO liigub vertikaalselt koos vundamendiga alla. sisehõõrdenurgast suurem. rakenduspunkti all on väiksemad, kuid rakendussirgest kaugemal Maksimaalne peapinge 5.3.2 Maksimaalne võimalik vertikaalse nõlva kõrgus nidusas mõnevõrra suuremad. Integreerides Westergaardi valemit üle on vertikaalne ja lihkejoonte parved paralleelsed ning maksimaalsest pinnases. (Jon5.2) Eeldades, et nõlv hakkab teatava kõrguse hkr puhul ristkülikulise pinna, saab leida valemid pingete määramiseks keskpunkti peapingest nurga all 45°+/2. Tsoonid AOE ja BOF on alt piiratud libisema mööda tasapinda (joonis 5.2), saame kirjutada libiseva ploki
Seega tasakaalus oleva nõlva kaldenurk peab võrduma pinnase sisehõõrdenurgaga. Siit selgub ka, et nidususeta pinnase sisehõõrdenurga võib määrata mõõtes puistatud pinnase varikaldenurga. Tegelikkuses on varikaldenurk võrdne sisehõõrdenurgaga täiesti kuival koheval liival. Niiskel liival tekitab kapillaarjõud teatava nidususe ja varikaldenurk on sisehõõrdenurgast suurem. 9.3.2 Maksimaalne võimalik vertikaalse nõlva kõrgus nidusas pinnases. Eeldades, et nõlv hakkab teatava kõrguse hkr puhul libisema mööda tasapinda (joonis 9.2), saame kirjutada libiseva ploki tasakaalu tingimuse. Ploki kaal on P = hdy/2 = h y/2 tan. Piki nõlva mõjuv komponent on seega T = Psin = h2 ysin/2tan. Plokki hoiab paigal ainult lihkepinnal esinev nidusus, millest tingitud jõud on maksimaalselt
annaabi.ee 
