• eetika- kujundada täiuslikke imetlusväärseid iseloome, tuleb püüda olla ideaalne inimene) Vooruseetiku jaoks pole ebavooruslik (vooruste suhtes ükskõikne või paheline) elu elamist väärt! Vooruste ja tegude seos: • Voorused avalduvad toimepandud tegudes, häid tegusid teevad eelkõige head, s.t. vooruslikud inimesed (sekka võib juhtuda mõni halb tegu, aga see ei muuda asja olemust) Vooruseetika ajalugu • Vooruseetika lähtekohaks Aristotelese teos Nichomachose eetika. • Kaasaegsetes teooriates ka tükke (Platon, Aquino Thomas, Hume, Nietzsche) Antiikne vooruseetika: Aristoteles: • Inimelu eesmärk on õitseng EUDAIMONIA. Mitte niivõrd õnn. Kui inimese terviklik heaolu. 6 • Õitsengut edendavad teatud kindlad elamise viisid nagu teatud hoolitsemine kirsipuu eest toob kaasa selle kasvamise, õied ja viljad • Õitsemiseks on vaja omada voorusi • Mõõdukus, „kuldse keskmise“ järgi elamine
Tähtis pole mitte ainult see, et inimene peab oma lubadusi, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara, vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruste ja tegude seos: voorused avalduvad toimepandud tegudes. Häid tegusid teevad eelkõige head e vooruslikud inimesed. (võib sekka sattuda mõni halb tegu) halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid (vahel võib juhtuda) *Ajalooliselt Tihti on vooruseetika lähtekohaks Aristotelese „Nichomachose eetika“. Kaasaegsetes teooriates on ka tükke Platoni, Aquino Thomase, Hume’i, Nietzsche vaadetest. Antiikne vooruseetika – Aristotelese järgi on inimelu eesmärk õitseng e EUDAIMONIA (mitte õnn, vaid pigem terviklik heaolu). Õitsemiseks on vaja omada voorusi. Tema järgi on voorus käitumise ja tundmise muster, kalduvus käituda, soovida ja tunda teatud viisil vastavates situatsioonides. Moraalsed voorused A järgi on vaprus, tasakaalukus, lahkus, eneseväärikus, leebus,
võimalda vastata küsimusele"Mida on õige teha (antud olukorras)?" 4. Teooria eeldab, et on olemas selline asi nagu inimloomus, milles sisalduvad mõned üldised käitumise ja tundmise mallid, mis on kohased kõigile inimolenditele. Paljud filosoofid (nt Sartre) aga eitavad niisuguse nähtuse nagu "inimloomus" eksisteerimist. Ajalooliselt Paljudel juhtudel on vooruseetika lähtekohaks Aristotelese teos Nichomachose eetika. Kaasaegsetes teooriates ka tükke Platoni, Aquino Thomase, Hume'i, Nietzsche vaadetest. Antiikne vooruseetika Aristoteles: inimelu eesmärk on "õitseng"EUDAIMONIA. (See pole niivõrd õnnelikkus (õnn), vaid pigem inimese terviklik heaolu.) Teatud kindlad elamise viisid edendavad õitsengut nagu ka teatud hoolitsemine kirsipuu eest toob kaasa selle kasvamise, õied ja viljad. Õitsemiseks on tarvilik omada voorusi. 137. Mis on voorus!?
annaabi.ee 
