kooriruumi põhjaseinal ja maagilised märgid võlvsiiludel. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Suurepärast elavat, lopsakat taimornamentikat võib näha lääne ja lõunaportaali kujunduses. Pihihoonet kooriruumist eraldava võidukaartepiilaritel on kaks väga maalilist ja ilmekat skulptuurigruppi. Põhjaküljel kujutatakse Püha Katariina, lõunaküljel Püha Nicholause lugusid. Ristiusu põhisõnum on ülilihtsalt, kuid haaravalt kokku võetud Kolgata reljeefil, mis tänapäeval paikneb lõunapoolse eeskoja seinal. Väga suurejooneliseks keskaegse kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14.sajandil loodud terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiir kujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea
kooriruumi põhjaseinal ja maagilised märgid võlvsiiludel. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Suurepärast elavat, lopsakat taimornamentikat võib näha lääne ja lõunaportaali kujunduses. Pihihoonet kooriruumist eraldava võidukaarte piilaritel on kaks väga maalilist ja ilmekat skulptuurigruppi. Põhjaküljel kujutatakse Püha Katariina, lõunaküljel Püha Nicholause lugusid. Ristiusu põhisõnum on ülilihtsalt, kuid haaravalt kokku võetud Kolgata reljeefil, mis tänapäeval paikneb lõunapoolse eeskoja seinal. Väga suurejooneliseks keskaegse kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14.sajandil loodud terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiirkujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea
,ründajad jäid peale 1230 aastal sõlmiti lepingud, olid tagasihoidlikud,pidid vastu võtma ristiusu, lubama preestreid maale ja neid ülal pidama, kohustusid osalema ristisõdijate edaspidistel sõjaretkedel.Alles jänud linnused jäid nende kätte veel ikkagi , otsides põhjusi miks need lepingud nii tagasihoidlikud olid ,liivimaa enda sisesegamised. Riia ei tahtnud enam alluda ühelegi peapiiskopile ja toomhäärad valisid oma enda piiskopi Nicholause. Tüli Bremeni ja riia vahel oli suur, sunnitud sekkuma rooma paavst , kes saatis liivimaale oma eriesindaja Alna Balduini,funktsioonid olid piiratud,pidi leidma kompromissi,, leidis et kuramaa tuleks allutada otseselt paavsti võimule,lootis ise hakata valitsema.Tundis et tema positsioon on nõrk.Leidis et siukestes tingimustes on hea hoida suhteid vastristidu kuralastega.Ta kutsuti tagasi Rooma ja paavst pidi leppima Ordu ülemvõimuga. Jätkus
annaabi.ee 
