Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ni3" - 5 õppematerjali

Biokeemia protokoll-Valgud ja süsivesikud
11
docx

Biokeemia protokoll. Valgud ja süsivesikud

tumesiniseks. Loksutasin ning kuumutasin keemiseni. Välja võttes oli lahus värvitu. Seejärel jahutasin, mis endaga muudatusi kaasa ei toonud. Järeldus Tärklis moodustas joodiga tumesinise kompleksi, mis oli tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest ümber joodi molekulide. Kõrgemal temperatuuril tekkinud kompleks aga lagunes ja värv sellega kadus. Tegu oli pöörduva reaktsiooniga. I2 + I- I3- I3- + (C6H12O6)n (C6H12O6)nI3- (tumesinine) B: Kartulitärklise terakesed olid tunduvalt suuremad kui maisitärklise terakesed ning olid ovaalsema kujuga. Tärkliseterakesed mikroskoobiall (joonised): Joonis1. Maisitärklis Joonis 2. Kartulitärklis

Keemia → Biokeemia
8 allalaadimist
Nikli mürgisus ja tähtsus eluslooduses
26
doc

Nikli mürgisus ja tähtsus eluslooduses

raku kasvu, eristumist ja suremist. Kaltsumi regulatsiooni häirimne muudab kogu raku metabolismi, täpsemalt muudab nikkel rakusisest kaltsiumi taset. See viib raku ekspressiooni muutumiseni ning lõpuks võib tekitada halbu mutatsioone. Lahustuvad ja mittelahustuvad nikli ühendid on füsioloogilise pH juures redoks-aktiivsed, vähem küll, kui raua ja vase kompleksid, aga nikkel tekitav reaktiivseid vabu hapniku radikaale. See juhtub siis, kui tekib Ni3+/Ni2+ redoks paar, mis tavaliselt juhtub ainult siis kui nikkel on seotud mingite valkude või peptiidide külge, eriti need mis võivad moodustada ruudukujulisi nikli komplekse. Nende reaktsioonid on hapniku või veega, mis tekitavad hüdroksüüli ja teisi radikaale. Vees lahustumatute nikkelsulfaatide oksüdatsioon hõlmab mõlemat iooni ning mõlemast tekivad vabad radikaalid. Tänu sellele on oksüdatiivne kahju veel suurem, kui teistel

Keemia → Keemia
10 allalaadimist
Keemia alused KT3
14
doc

Keemia alused KT3

hüpokloritiga: 2NH3(aq) + ClO- (aq) N2H4(aq) + Cl- (aq) + H2O(l) · Hüdrasiin on plahvatusohtlik, hea ioniseeriv lahusti. · Kasutatakse raketikütusena ja hapniku eemaldamiseks veest: NH2NH2(aq) + O2(g) N2(g) + 2H2O(l) · Lämmastiku oksüdatsiooniaste halogeniidides on III. · NF3 on lämmastiku halogeniididest stabiilseim, ei reageeri veega. · NCl3 reageerib veega, andes ammoniaagi ja hüpokloorishappe. · NI3 eksisteerib ainult ammoniaadina (NI3·NH3)n. 36. Kirjeldage lämmastiku oksiidide omadusi, lähtudes lämmastiku oksüdatsiooniastmetest. Millised neist on hapete anhüdriidid? Kirjutage olulisemate oksiidide (N2O, NO, NO2, N2O3) tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. · Lämmastik esineb oksiidides oksüdatsiooniastmetesvI...V. ­ Lämmastik(V)oksiid N2O5 on lämmastikhappeanhüdriid. ­ Lämmastikdioksiid NO2 esineb tasakaalusv dimeeriga: 2NO2 = N2O4 ­ Lämmastik(III)oksiid N2O3 on lämmastikushappeanhüdriid

Keemia → Keemia
27 allalaadimist
Keemia aluste KT3
29
doc

Keemia aluste KT3

Ammooniumkatioon võib oksüdeerija (nt nitraatioon) toimel oksüdeeruda, kusjuures reaktsioonisaadused sõltuvad temperatuurist. 250 °C: NH4NO3(s) N2O (g) + 2H2O(g) >300 °C: 2NH4NO3(s) 2N2(g) + O2(g) + 4H2O(g). Kõik laguproduktid on kõrgtemp-il gaasilised. Halogeniidid- Lämmastiku oksüdatsiooniaste halogeniidides on III. NF3 on lämmastiku halogeniididest stabiilseim, ei reageeri veega. NCl3 reageerib veega, andes ammoniaagi ja hüpokloorishappe. NI3 eksisteerib ainult ammoniaadina NI3·NH3)n. Lämmastik vahetult halogeenidega ei reageeri, kuid kaudselt võib saada paljusid eri tüüpi N-Hal sidemetega ühendeid. 36. Kirjeldage lämmastiku oksiidide omadusi, lähtudes lämmastiku oksüdatsiooniastmetest. Millised neist on hapete anhüdriidid? Kirjutage olulisemate oksiidide (N2O, NO, NO2, N2O3) tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Lämmastik mood vähemalt 8 molekulaarset oksiidid, mis kõik on termodünaamiliselt

Keemia → Keemia alused
42 allalaadimist
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

Leeliseliste lahustega (lahustuvad hüdroksiidid, karbonaadid) reageerimisel → jodiidid, jodaadid: 3I2 + 6NaOH → NaIO3 + 5NaI + 3H2O 3I2 + 3Na2CO3 → NaIO3 + 5NaI + 3CO2 I2 eraldub lihtainena sooladest (oksüdeeruvad: I- → I2) juba nõrkade oksüdeerijate (Fe3+, Cu2+, HNO2) toimel Tugevate oksüdeerijate (Cl2, ClO-) toimel I → HIO3 I2 redutseerub (→ I-) H2S, Na2S2O3, N2H4 jt. redutseerijate toimel I2 + NH3 (vesilahus) → NI3 (lämmastiktrijodiid) kuivalt väga kergesti plahvatav ühend Vesinikuga → HI vesinikjodiid kuumutamisel laguneb kergesti (erinevalt HF-st, HCl-st) värvitu, terava lõhnaga gaas lahustub ülihästi vees: 234 g HI/100g H2O (10ºC) gaasilise HI lahustumisel → vesinikjodiidhape HI värvitu, terava lõhnaga vedelik laboris: taval. punakas … tumepunane (oksüdeerunud, HI → I2)

Keemia → Keemia
77 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun