4. Lermontovi loomingu iseloomustus. Lermontov romantikuna 5. Ajaloolise romaani iseloomustus. W.Scott ja J.F.Cooper 6. V.Hugo romantikuna (proosa- ja draamaloomingu iseloomustus) 1. romantiline vaimuliikumine 18-19 saj. Algus saksa ja inglismaalt, ning levis kiiresti Lne-euroopast vljapoole. looduse ja loomulikkusihaldus, mssati seltskondlike tabude ja ettekirjutiste vastu, igatseti pageda hiskondlikust lrmist lihtsasse maaellu. mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nhti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kellel ponud eelarvamusi. inimese individuaalsuse ja kogemuste rhutamine erandlikkuse suur tsus. Kangelased: erandlike vaimuanneega, vga tundeerksad. suutsid nha elu sgavamat sisu. prohvetlikud jooned. mrtrid, kes ohverdavad end krgete eetiliste sihtide nimel. kangelaste erandlikkus vis kaasa tuua saladusliku aura. kangelaste teline olemus ji massidele mistmatuks. Teostes ei ptud edas anda tavalist, tpilist ja igapevast. taaselustusid
aga ta ei teadnud , kust Kaarlit enne neljapeva leida ja ngi , kui raske oli emal raha kest anda isegi siis , kui sai teada raha pritolu . Phapeval lks Jaan taas kirikusse , et pattu kahetseda . Peale kirikut lks ta poodi perele laenatud kolme rubla eest sa ostma ning kohtas Kaarlit . Kaarel kutsus teda krtsi ning kuigi Jaan oleks tahtnud keelduda ei oleks ta seda teha saanud , kuna oli Kaarli ees vlglane . Neile sattus peale Virgu Mari , Andres ja Anni . Jaan kahetses , et teda nhti koos sellise pttiga nagu seda on Kaarel , eriti tundis ta hbi Anni ees . Aga mis tehtud see tehtud . Ta lks masendunult koju . sel saabus talle klaline - Anni . Jaan rkis , kuidas lood on . Anni palus ,et sa saadaks kellegi teise neljapeval raha viima , aga Jaani arust pole see ige . Lepiti kokku , et Jaan viib neljapeval raha tagasi ja ei kohtu enam Kaarli ega Jukuga , kuna neil halb kuulsus on . Neljapeval vttis Kaarel Jaanilt vastu vaid rubla , jttes lejnud tulevikuks . Jaan pdis asjatult
maavaldusest ilma jtta, sissetulekust ilma jtta. Cid saatis oma ttred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid le. Saadud raha eest sai ta maksta oma sjameestele palka. Tema mber hakkas kogunema ikkagi mttekaaslasi, teisi trjutuid ja soosingust ilmajnuid. Nii ta lkski oma vesalgaga mauride vastu vabatahtlikult.Cid oli, vaatamata oma viksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui nhti, et temas on judu ja vimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole krvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust nidata, et ta austab kuningat. Kuningas sai aru ja andestas talle selle etteknde. Ta oli valetanud, teinud valesdistuse, nd vttis tagasi. Vidab, et ta oli oma vea heastanud. PULMALAUL: Cid vetakse ukonda. Cidi ttardele valib kuningas krgest soost peigmehed vlja. Toimub pulmapidu.
annaabi.ee 
