.......................................... ............................................................................................. .................................................................................................. ................................................................................................. ................................................................................................ 4 5. 15 % , 0,4 . 5. 5 NH2OH, NO , N2 , Al(NO3)3 , NO2- , CH3NH2 , NO2 , N2H4 , N2O ...................................................................................................... 6. 5. 1s22s22p63s23p6 ............................................ , : ..................... .............. ..................... ................. 7 8 50 2 . ( ) . ? 8 10 . H2CO3 (II) SO3 3
Alkoksürühm (-OR). Eetrid, R´-O-R 3. Formüülrühm (-CHO). Aldehüüdid, R-CHO 4. Karbonüülrühm (-CO-). Ketoonid, R´-CO-R 4. Karbonüülrühm (-CO-). Ketoonid, R´-CO-R 5. Karboksüülrühm (-COOH), R-COOH karboksüülhape, hape 6. Alkoksükarbonüül (-COOR), R´-COOR Ester 7. Anhüdriid (-COOCO-), R´-COOCO-R 8. Karbamoüül- (-CONH2), R-CONH2 Amiid 9. Tsüano- (-CN), R-CN Nitriil 10. Nitro- (-NO2), R-NO2 Nitroühend NO3- +NAD(P)H + H+ NO2- + NAD(P)+ + H2O NO2- NO- NH2OH NH3 11. Amino- (-NH2) R-NH2 Amiin 11. Amino- (-NH2) R-NH2 Amiin Amiin: · Primaarne · Sekundaarne · Tertsiaarne · Kvaternaarne (+ laeng) 12. Sulfhüdrüül- (-SH), R-SH Tioalkohol
kahe, kolme või enama aatomi vaba elektronipaari kaudu. Ligandidest on suur osa monodentaatsed, nende hulka kuuluvad: a) ühe negatiivse laenguga liht- ja liitioonid nagu F-, Cl-, Br-, I-, OH-, NO2-, NH2-, CN-, SCN- jt; b) üheaatomilised negatiivse laenguga väiksema oksüdatsiooniastmega ioonid nagu O2-, S2-, Se2-, N3- jt; c) neutraalsed molekulid nagu H2O, NH3, CH3OH, C2H5OH, NH2OH, amiinid RNH2 jt; d) kaheprootoniliste hapete anioonidest S2O32- (:SSO32), CO32 (:OCO22), SO42- (:OSO32) jt. Bidentaatsete ligandide hulka kuuluvad näiteks oksalaatioon C2O42- (:OOCCOO:), etüleendiamiin :NH2-CH2-CH2-H2N: jt. Plaatina(II) kompleks bidentaatse liganditega bis(etüleendiamiin)plaatina(2+)-iooni [Pt(en)2]2+ näitel: 2
11 O2- - 6 PH4+ - 12 O3- - H2CrO4 - ; VO2+ - Na2HPO4 - ( ); OCN- - KNO3 - ( ); UO2+ - V2O5 (); OH- - N2O4 - (); AsH3 Ag2O - ; HN3 CaS - ; B2H6 Bi2O3 ; H2S Pb(OH)2 - ; B4H10 (10) Cu2O - ; NH3 H2SO3 ; HCN Fe2O3 - ; N2H4 Cr2(SO4) - ; HCl SO3 - ( ); NH2OH H3BO3 - ; HF NaCN - ; PH3 FeO ; HI NiS - ; SiH4 V2O3 - ; K2HPO4 - ; Pb(OH)4 - (IV); HAsO2 CuO ; AsO2 CuS (II); H3AsO3 Cu2S (I); AsO33 Al2O3 ; H3AsO4 Fe(OH)2 (II); AsO43 Fe(OH)3 (III); 472 HSO4- - ; i3 CuSO4 - (II); HBrO PCl3 - ; BrO LaCl3 - (III); HBrO3
Ühendid: Vesinikuga 3põhiühendit: 1) NH3 ammoniaak – värvitu terava lõhnaga gaas, lah vees, kergvedelduv, (ammooniumhüdraat NH3xH2O – tekib kui NH3 lahustumisel reageerib veega, kas keemiatööstuses, väetisena, laborites, med) 2) H2N – NH2 – hüdrasiin e diamiid – värvitu õhus suitsev ebameeldiva lõhnaga vedelik 3) HN3 lämmatikhape– ebapüsiv ühend, värvuseta kergkeev terava lõhnaga väga mürgine vedelik. Vesiniku ja hapnikuga – NH2OH hüdroksüülamiin, HNO3 lämmastikhape, HNO2 lämmastikushape metallidega- nitriidid. Hapnikuga – N2O dilämmastikoksiid – lõhnatu värvuseta gaas, narkootilise toimega, NO lämmastikoksiid – mürgina värvuseta gaas. Fosfor(P)- lad-valgusekandja. H.Brand 1669(euroopas). Üks stab. Isotoop. Maakoores 13.kohal, inimorg 5.kohal (kesmiselt 1.5kg, millest 1,4 luudes ja hammastes). Eestis fosforiidi varud üsna suured, tähtaim maavara. Üle 10 allotroobi. 3 täthsamat: 1) valge-
NaN3 saadakse N2O laskmisel läbi sula naatriumamiidi: t NaNH2 + N2O → NaN3 + H2O Raskmetallide, eriti Pb ja Ag asiidid plahvatavad kergesti löögist ja kuumutamisel; plahvatus tekitab detonatsiooni. On tuntud ka plahvatusohtlikud halogeenide asiidid. Laialdasem kasutamine – pliiasiid Pb(N3)2 [sütikutes] 3.14.3.2. Ühendid vesiniku ja hapnikuga Hüdroksüülamiin NH2OH saadakse HNO3 elektrokeemilisel redutseerimisel Pb-katoodil (tuntakse ka teisi meetodeid) H ― O ― NO2 + 6H+ + 6e → HO ― NH2 + 2H2O Happelises keskkonnas oksüdeerija, leeliselises redutseerija - lahus leeliseline - plahvatab kuumutamisel Kasutatakse sooladena (kloriid, sulfaat) üsna laialdaselt – redutseerijad (näit. fotograafias) Lämmastikhape HNO3 soolad – nitraadid
annaabi.ee 
