nagu pärineksid uurali/soome-ugri keeled kuskilt ida poolt Eestit - vähemalt Volga jõe kandist või siis Uurali mägede lõunapoolsest ümbrusest, ehk koguni Siberist Aasias.. Soomeugrikeelsete naiste osas pole selliseid levikusuunda määrata lubavaid geneetilisi markereid paraku seni teada. Seetõttu ei näita miski, kas küllalt arvukalt esinevad europiidsed emaliinid Siberi uuralikeelsel elanikkonal - hantidel ja mansidel 69 %, neenetsitel 47 %, nganassaanidel 18 % ja selkuppidel 64 % - on osaliseltki põhjustatud Euroopast pärit soomeugrikeelsete naiste poolt või mitte. Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. Mõned keeled jagunevad mitmeks väga
Murretel on väikesed erinevused häälduses. Ühe murde kõneleja suudab teist hästi mõista. (The Nganasans, 2018) Nganassaani keel on tuegvalt mõjutatud ümbruskonnas olevate rahvaste kokkupuutega, eelkõige evenki ja Dolgaani keelega. Mõnes valdkonnas, näiteks põhjapõdrakasvatus ja loomakasvatus, on palju laensõnu neenetsi keelest. Palju sõnu on laenatud ka vene keelest, eriti poliitika, majanduse ja kultuuri vallas. Nganassaanidel pole kirjakeelt. (Viires, 1993) 4. Sölkupid 4.1 Nimetus Sölkupid on samojeedi rahvas, kes kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Enesenimetused on sölkup, sölkup, sösqum, cumõl qup, süssü qum, mis tõlkes tähendab "taiga- või metsainimene". Vene keeles nimetatakse sölkupe ostjakisamojeedideks. (Sölkupid, 2018) 4.2 Asuala Lõunapoolsed sölkupid elavad Obi lisajõgede (Tõm, Ket, Parabel, Vasjugan, Tsaja, Tsulõm) äärses Tomski oblastis(vt. Lisa 1)
Tundras viiakse teatud aegadel läbi ohverdusi, et tagada häid suhteid üleloomulike jõududega ja kindlustada nii hea saak, tervis, õnn ja heaolu. 11 Samaanid on nganassaanide seas vahendanud inimeste ja jumalate vahelisi suhteid sajandeid. Üleloomulikud olendid nagu taeva, päikese, maa jms vaimud nguo'd, haigusevaimud kotsa'd, samaani abivaimud djamada'd, klannivaimud on need, kellega oli nganassaanidel kõige rohkem kokkupuuteid. Kosmoloogias on olulisel kohal Maa-ema, Päikese-ema ja Tule-ema. Tuntuim samanistlik riitus - puhta koja rituaal - toimus polaaröö lõppedes kesktalvel ja oli pikim pidustus, mis võis kesta 3-9 päeva, mille vältel samaan loitsis. Hästi on tuntud Kosterkinite samaanisuguvõsa, kelle liikmed esitasid erandlikult veel nõukogude ajal seansse. Tänaseks on samaanimine Taimõri poolsaarelt sisuliselt aga kadunud.
annaabi.ee 
