* Põhi suhtluskeeleks on vene keel ning emakeelt oskavad vähesed. Peamised elatusalad * Metsikute põhjapõtrade küttimine. * Veelindude jaht. * Karusloomajaht lõksudega. * Kalapüük. * Naised töötavad õmblustöökodades ja toodavad põhjapõdranahkseid riideid ja suveniire. Usund * Šamanistlik-animistlik usund. * Usund toetub vastastikuse ja tasakaalu ideele inimeste ja üleloomuliku ilma vahel. * Usutakse jumalatesse ja vaimudesse. * Viiakse läbi ohverdusi. * Šamaanid on nganassaanide seas vahendanud inimeste ja jumalate vahelisi suhteid sajandeid. * Tänaseks on šamaanimine Taimõri poolsaarelt peaaegu kadunud. Huvitavat * Alates 1930. aastast on nganassaanid endi kohta kasutanud väljendit nganasaan, mis tähendab inimest. * Naganassaanide laul: https://www.youtube.com/watch?v=uUJWCKccBwQ Aitäh kuulamast! �
u 2000 aastat tagasi. c) Millised keeled on skeemi põhjal kõige hiljem välja kujunenud? Niidumari, Mäemari, Ungari, Mansi. 7. Analüüsi lk 61 tabel 4 põhjal, milliste Uurali rahvaste juures on emakeeleoskus pigem kõrge ja milliste juures pigem madal. Millega võib emakeeleoskuse protsenti seletada? Abiks on teksti tabeli kõrval. (8p) Emakeeleoskus on pigem kõrge maride, vadjalaste, komide ja permikomide seas, madal on oskus handide, eenetsite, isurite, manside, nganassaanide seas. 8. Tutvu Uurali suhtlusportaaliga uralistica.com. Mis keeltes Uurali rahvad omavahel suhtlevad ja millest võiks olla tingitud selline keelevalik? (3p) Uurali rahvad suhtlevad omavahel vene keeles. Keelevalik on kindlasti tingitud sellest, et vene keelt oskavad suhtlusvahendina väga paljud inimesed. 9. Miks me ei saa kunagi teada, missugune oli uurali algkeel? (3p) Uurali keelepõõsa teooria (kontaktiteooria) – see on teooria, mille kohaselt
Kuid enamik eenetsite sidemed traditsioonilise eluviisiga on katkenud. Seega on muutunud ka nende religioossed kujutelmad ja praktikad. (Vallikivi, 2018) 3. Nganassaanid 3.1 Nimetused Nganasaanide enesenimetus on nganassa(n), sageli kujul ngano nganassan. Osad nganassaanid kutsuvad üksteist "nja", mis on tõlkes vend. Idapoolsed nganassaanid aga "a'sa". 1930. aastatel võeti etnoloogide poolt kasutusele nimetus "ngasan" (tõlkes inimene, mees). Vanem nimetus nganassaanide kohta on tavgid ehk tavgisamojeedid, ka Avami või Vadejevi samojeedid. (Nganassaanid, 2018; Vallikivi, 2018) 7 3.2 Asuala Nganassaanid elavad Taimõri poolsaare lõuna- ja keskosas Põhja-Jäämere ääres ja kuuluvad Krasnojarski krai Taimõri autonoomsesse ringkonda(vt. Lisa 1). Nganassaanid on põhjapoolseim Euraasia põlisrahvas. Taimõri poolsaare põhja- ja keskosas on peamiselt
Tänapäeval rändlevad põhjapõdrakarjadega vähesed eenetsid koos neenetsitega (Tuharda piirkond). RAHVAARV 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli eenetseid 209. Hilisemate küsitluste tulemusel on rahvaarvuks saadud 340 (Vassiljev 1994: 420): osa eenetseid nimetas end rahvaloendusel neenetsiteks või nganassaanidesks (Krivonogov 1998: 46). 1989. aasta oli esimene rahvaloendus, kui loendajad aktsepteerisid sellist rahvust nagu eenetsid. Eenetsitel esines palju segaabielusid varem nganassaanide ja tänapäeval ennekõike neenetsitega (ka dolgaanide, venelaste jt-ga): 8 pea kõik segaabieludes sündinud lapsed nimetavad end vastavalt kas nganassaanideks või neenetsiteks, aga mitte eenetsiteks. Vaid 14% eenetsi abieludest on üherahvuselised (Krivonogov 1998: 53). KEEL Eenetsi keel kuulub samojeedi keelte põhjagruppi koos neenetsi ja nganassaani keelega. Vastavalt asualale räägivad
annaabi.ee 
