Naeruvääristati kõike - ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid sellised kunstnikud ka endale nimetuse - dada. 1917. aastal rajasid nad endale dadakunsti galerii. Selles olid mitte ainult nende vaid ka osade sõja eelsete kunstnike tööd, mis olid piisavalt sokeerivad. Kunstnik näiteks: Hans Jean Arp (skulp. "Naise torso"; õlivärvid puul "Lill-vasar"), veel Marcel Duchamp ( tulnud NewYorki Pariisist) ja Francis Picabia (NY); Kurt Schwitters (Saksamaa) Sürrealism I maailmasõja järgne. I maailmasõja tulemusest ei tundnud võidurõõmu suguggi kõik kunstiinimesed. Pariisi mässumeelse seltskonna vaimne liider oli André Breton, kes otsis dadaismist järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. Sellele suunale võeti nimeks sürrealism. Tema selgitus sürrealismist: "See on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt,
kas Warhol on slovakk? Samas elab mitmeid kunstniku sugulasi hoopis Ukrainas, mis paneb küsima: kas Warhol on ukrainlane? Tegelikult saavad ninanipsu kõik suurrahvad. Warhol pärineb imeväikesest russiini (9.) rahvakillust, keda elab nii Ukraina kui Slovakkia territooriumil, selle rahvakillu suhe ukrainlastesse on võrreldav setude suhtega eestlastesse. Russiini keel sarnaneb ukraina keelele, ent tegemist on ikkagi omaette kultuuriga. 1949 lõpetas Carnegie Tehnoloogia Instituudi, kolis NewYorki ja hakkas tegelema reklaamikunstiga.(9.) 1949 august esimene läbimurre ajakirjas «Glamour Magazine».(9.) 1955 oli ta juba tunnustatud ja edukas reklaamikunstnik, keda ka imiteeriti palju.(9.) 1960. aa. algul avastas toonane reklaamigraafik oma kunstiloomingu teemana ameerikaliku massitarbimise maailma. Igapäevased asjad nagu konservsupipurgid või koolapudelid, ameerika meediaiidolite pildid (M.Monroe, E. Presley) leidsid koha tema maaalidel ning Warhol hakkas(10.) 1962
1930 aastast alates direktoriks sai üks juhtfiguure maks Horkheimer. Traditsiooniliselt peetakse seda koolkonda kaasaegse vasakpoolse mõtte tugisambaks. Kuigi temaga on seotud olnud ka Fromm, Daareldolf jt, kes ei olnud vasakpoolsed klassikalises tähenduses. Pärast natsionaalsotsialiste võimuletulekut ei saanud enam edasi areneda vabalt. 1930ndal aastal juba asutasid oma harupaiga Genfis, 1933 kolisid sinna ja 1934 kolisid edasi NewYorki ja veetsid seal sõja aja. 1951 tuli Franfurdi koolkond tagasi saksmaale. NewYorki perioodil oli instituut asutatud Columbia ülikooli osana. Selle koolkonna jaoks on oluline, et arenes välja kahe erineva materjali põhjal. Olemas kogemus totalitaarriigist, samas pikka aega USAs, liberaalses demokraatias. Olulisemad juhtfiguurid tema esimeses põlvkonnas: Max HorkHeimer (18951973) ja Theodor Adorno (19031969)