hinnata läbitud vahemaa pikkust? 5. Mis aastal purjetas Bartolomeu Diaz ümber Hea Lootuse Neeme? 6. Kolumbuse laevade nimed 7. Miks otsustas Kolumbus karavelli kasutada? 8. Millal nägi Kolumbus Bahama saartel maad? 9. Kolumbuse esimeselt reisilt kaasavõetud esi, mis muutus põhiliseks meremeeste magamisasemeks 10. Millal nägi Kolumbus Kariibi mere saart (San Salvador)? 11. Santa Maria peamine navigatsioonivahend 12. Millal maabus Giovanni Caboto Newfoundlandil? 13. Kui kaua kestis Vasco da Gama 1. ajalooline reis Indiasse? 14. Kelle valitsemisajal algas Inglise sõjalaevaehituses arenguprotsess? 15. Mida tõestas Giovanni da Verrazano? 16. Mis olid Magalhaesi 5 laeva nimed? 17. Kus ja millal tapeti Magalhaes? 18. Milline Magalhaesi laevadest elas ainukesena reisi üle? 19. Laevatüüp, mida 1530. aastatest peale ehitasid kõik Euroopa peamised mereriigid 20. Inglise laev, mis esialgselt kandis nime Pelican
Seetõttu olid sagedased meremeeste mässud. Cook oli küll karm, kuid erakordselt õiglane kapten ja seetõttu kuulus talle meeskonnaliikmete austus ja täielik usaldus ning mässumõtteid kellelgi ei tekkinud. Vabadel hetkedel tegeles Cook pidevalt ka õpingutega. Ta õppis palju matemaatikat ja astronoomiat. 176. Aastal abiellus ta Elizabeth Batts`iga. 5. Augustil 1766 oli päikesevarjutus, mida ta jälgis Newfoundlandil. Tema vaatlused äratasid peale avaldamist suurt huvi teadlaste hulgas ja teda peeti lisaks ka väljapaistvaks matemaatikuks ja astronoomiks. 1767. aastal valis Inglismaa valitsus James Cooki kapteniks ekspeditsioonile, mis sõidaks Tahitile, et jälgida ja dokumenteerida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel. Need vaatlused aitaksid teadlastel välja arvutada Maa ja Päikese vahelise kauguse. Ta sai laeva nimega Endeavour ja asus 25
James oli harjunud elama kitsastes tingimustes ja ta sai merel suurepäraselt hakkama. Mõne aja pärast said kõik aru, et ta on sündinud meremeheks ja nii ta saigi lõpuks laeva kapteniks.(( lk 15 5.lõik.)) James Cook tegeles väga usinalt ka astronoomiaga. Nimelt oli ta välja arvutanud, et 5. augustil 1766. aastal toimuvat päikesevarjutust võib kõige paremini näha Newfoundlandil. Päikesevarjutuse ajal oligi ta kohal ja tegi seal nii huvitavaid vaatlusi, et need äratasid teadlaste tähelepanu. Pärast seda kui Cook oli avaldanud oma vaatlused, peeti teda üheks maailma juhtivaks matemaatikuks ja astronoomiks. Tol ajal kõneldi teadlaste keskel palju huvitavast nähtusest, mille aeg sai täis 1796. aastal. Nimelt pidi siis Veenus mööduma Päikesest, ja see asjaolu pidi andma võimaluse paremaks tutvumiseks niihästi Veenuse endaga kui ka Maakera vahemaaga Päikesest
Kordiljeerid on valdavalt 2000-3000m kõrgused, kõrgeim tipp Logan (6050m). Enamik Kanadast asub parasvöötmes, põhjaosa paikneb lähisarktilises ja arktilises vöötmes. Ookeanidest kaugel asuvate sisealade kliima on mandriline. Valdav osa Kanadast on avatud arktilisele külmadele ja kuivadele tuultele. Idaalade kliimat jahendavad suvel külm Labradori hoovus ja Hudsoni lahe kauakestev jääkate. Jaanuaris on keskmine temperatuur lõunaosas 20 kraadi, Newfoundlandil 5 kuni 10 kraadi, Vaikse ookeani rannikul 1-4kraadi, põhjaosas 30 kuni 35 kraadi. Suvel on temperatuuride erinevus väiksem: juuli keskmine temperatuur on 10-15 kraadi, äärmises lõunaosas 20 kraadi, põhjaaladel 3-5 kraadi. Sademetehulk väheneb Atlandi rannikult (1000-1400mm aastas) Kaljumäestiku jalami ja põhja suunas (alla 400m), kõige rohkem sajab Vaikse ookeani rannikul (2400-2700mm). Põhjas ja kõrgmägedes on suurel alal igikeltsa. Kanadas on palju jõgesid ja järvi