struktuuri muutmata ja tüve- lühendamine tüvekordus tud sõna (vrd eesti kaupmees ja vene торгов-ец) või kahe sõna info nevatest sõnadest korduse puhul moodustatakse (informatsioon) sigri-migri ühendit (vrd eesti kuldkala ja vene золотая рыбка). Suurem osa on liitsõnad põhisõnast uus sõna korrates germaani keeltest on aga sama liitsõnalembesed nagu eesti keel. selle tüve. Joonis 1. Sõnamoodustuse viisid eesti
kandevkeskonnas (vedelik või gaas) lahustunud molekulide vahel. Tulemusena liiguvad erinevad molekulid kandevkeskonna voos erineva kiirusega ja lahutuvad seetõttu ruumiliselt. 48. Elektroforees. 49. Nukleiinhapete hübridiseerimine. Kui segada üheahelalisi DNA või RNA järjestusi, millel on omavahel komplemen-taarseid järjestusi, siis need piirkonnad paarduvad vastavalt komplementaarsuse printsiibile, moodustades DNA-DNA või DNA-RNA kaksikheeliksi. Kui nukleiinhapped pärinevad eri-nevatest allikatest, siis nimetatakse neid duplekse hübriidmolekulideks. Meetodeid, mis põhinevad komplementaarsete NH-te piirkondade võimel paarduda, nimetatakse hübridiseerimismeetoditeks. Hübridiseerimismeetoditel on väga lai kasutusspekter. Eelkõige kasuta-takse hübridiseerimist NH-te identifitseerimisel, näit DNA raamatukogude skriiningul ja kloneerimise abivahendina. Hübridiseerimise kasutamise NH-te identifitseerimisel teeb võimalikuks NH-te märkimine. Märgitakse
Elektroforeesi rakendatakse metallide pinnale kolloidosakestest kattekihi tekitamiseks, kõrgmolekulaarsete ühendite (nt valkude) segude analüütiliseks lahutamiseks, meditsiinis jms. 49. Nukleiinhapete hübridiseerimine. Kui segada üheahelalisi DNA või RNA järjestusi, millel on omavahel komplemen-taarseid järjestusi, siis need piirkonnad paarduvad vastavalt komplementaarsuse printsiibile, moodustades DNA-DNA või DNA-RNA kaksikheeliksi. Kui nukleiinhapped pärinevad eri-nevatest allikatest, siis nimetatakse neid duplekse hübriidmolekulideks. Meetodeid, mis põhinevad komplementaarsete NH-te piirkondade võimel paarduda, nimetatakse hübridiseerimismeetoditeks. Hübridiseerimismeetoditel on väga lai kasutusspekter. Eelkõige kasuta-takse hübridiseerimist NH-te identifitseerimisel, näit DNA raamatukogude skriiningul ja kloneerimise abivahendina. Hübridiseerimise kasutamise NH-te identifitseerimisel teeb võimalikuks NH-te märkimine. Märgitakse tuntud
dega esitleda. Selliselt mõeldes on hulgad ikka üsna ägedad: peaksid võimaldama kirjeldada kõike, mida matemaatikas teame. Võibolla on tore ka teada, et tänaseks ei ole hulgad enam ainus kasutusel olev matemaatikale vundamendi ladumise viis. Kasutada võib ka teist tüüpi, pisut võim- samaid objektide kogumeid – kategooriaid. Kategooria ei koosne enam üksnes eri- nevatest objektidest, vaid sisaldab ka seoseid nende objektide vahel. Hulgad ja peavalu Hulgad on matemaatikutele ka paradokside näol palju peavalu toonud. 20. sajandi algupoolel tekitas pahandust inglise filosoof ja matemaatik Bertrand Russell järgmise lihtsa küsimusega: kas mõni hulk võiks olla ka iseenda element? Võibolla arutles ta umbes nii.
annaabi.ee 
