Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16.
1952 ja venelased aasta hiljem. · 1950. aastate alguses korraldati Nõukogude Liidus ka tuumapommi lõhkamisega sõjaline õppus. · Kui palju selles osalenud sõjaväelasi kiiritusse suri, pole seni avaldatud. · Küll aga elab Eestis veel kaks meest, kes on sellel õppusel osalenud. · Mõne aja vältel arendati aktiivselt ka neutronipommi. Tugeva neutronkiirguse eeliseks on asjaolu, et see hävitab elavjõu, jättes muu terveks. · Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi. · Neutronkiirgusest saadav lisaefekt pole eriti arvestatav. · Neutronpommid on relvastusest välja jäetud. · Tuumarelva on arendatud ja katsetatud aastakümneid · Seni läbi viidud tuumakatsetuste arv küündib 2000-ni. · Oleks need pommid lõhatud lühikese aja jooksul, oleks sellel olnud katastroofilised tagajärjed. · Terroristid- tuumasõda. · Maailma kõige suurema purustusjõuga hetkel teenistuses olev tuumapomm on USA B83, mille võimsus võrdub kahesaja
Kui palju selles osalenud sõjaväelasi kiiritusse suri, pole seni avaldatud. Küll aga elab Eestis veel kaks meest, kes on sellel õppusel osalenud. Tuumapommide liike Plutooniumipomm Esmakordselt katsetati sissepoole suunatud plahvatusega plutooniumipommi 16. juulil 1945. Vesinikupomm Esimene termotuuma- ehk vesinikupomm lõhati 1. novembril 1952. Mõne aja vältel arendati ka neutronipommi. Tugev neutronkiirgus hävitab elavjõu, jättes muu terveks. Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi ja seetõttu neutronpomme enam ei arendata. Pommiuraan Tuumaenergia, samuti põhimõtteline võimalus tekitada tuumade lõhustumisel plahvatuslik ahelreaktsioon, avastati alles vahetult enne II maailmasõda. Selgus ka, et selleks sobivaid aatomituumi pole just palju. Üks nendest on uraani isotoop U-235, mida aga looduslikus uraanis on ülimalt vähe keskmiselt ainult üks aatom 140 uraani isotoobi U-238 kohta. Kergema isotoobi eraldamine on aga ülimalt kallis ja keeruline
Tuumapommide liike: · Plutooniumipomm Esmakordselt katsetati sissepoole suunatud plahvatusega plutooniumipommi 16. juulil 1945. · Vesinikupomm Esimene termotuuma- ehk vesinikupomm lõhati 1. novembril 1952. · Mõne aja vältel arendati ka neutronipommi. Tugev neutronkiirgus hävitab elavjõu, jättes muu terveks. Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi ja seetõttu neutronpomme enam ei arendata. Pommiuraan · Tuumaenergia, samuti põhimõtteline võimalus tekitada tuumade lõhustumisel plahvatuslik ahelreaktsioon, avastati alles vahetult enne II maailmasõda. Selgus ka, et selleks sobivaid aatomituumi pole just palju. Üks nendest on uraani isotoop U-235, mida aga looduslikus uraanis on ülimalt vähe keskmiselt ainult üks aatom 140 uraani isotoobi U-238 kohta