beetalagunemine, elektronhaare ja aatomituuma lõhustumine. -lagunemine -lagunemisel kiirgab aatomituum -osakese ja gammakvandi juhul, kui tuum pärast lagunemist ergastatud olekusse jäi. -lagunemine Alfalagunemine aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed. -lagunemine -lagunemine võib olla kas või + lagunemine. -lagunemine toimub siis, kui neutron prootoniks muutub. +-lagunemine toimub siis, kui prooton muutub neutroniks. Mõlemal juhul võib ka tekkida ka gammakiirgus. -lagunemine Beetalagunemise puhul võib neutron prootoniks muutuda, või prooton neutroniks muutuda. Võib ka tekkida gammakiirgus. Sõnaseletusi: Positron elektroni antiosake. See on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja muud kvantarvud on vastupidise märgiga. Antiosakese
koosneb nuklonidest-prootonitest, mis on pos. laenguga ning neutronides, mis on neutraalsed.Mis hoiab tuuma koos?- aatomit hoiab koos elektriline jõud, kuid tuumas ei saa elektrilised jõud mõjuda. Seega on nukleonide vahel tugev jõud, mis hoiab tuuma koos.Millised muutused leiavad aset radioaktiivse lagunemise käigus?- sageli muutub üks radioaktiivne element teiseks: alfa lagunemisel muutub tuuma massi arv ja laengu arv, beeta lagunemisel muutub üks neutron prootoniks, neutroniks ja elektroniks, massi arv jääb samaks, laengu arv suureneb 1 võrra, eraldub energia. Iseloomusta alfa kiirgust- alfakiirgus osakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatomituumad, rasked tuumad, pos. laetud. Kaldub magnet väljast kõrvale.Millest on tingitud aatomi seoseenergia?- elektrilisest jõustMis on tuuma reaktsioon?- kahe aatomituuma kokkupõrge, mile tulemusel tekivad uued aatomituumad ja lihtained. Kokkuvõttes tuumade muutumine teisteks tuumadeks, vabaneb energia,
a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea. Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Massiarv 4, koguarv 2 võrra väiksemaks Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Üks neutron muutub prootoniks, elektroniks ja neutroniks. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Toimub kvantide kiirgamine. Kas kõik ühe elemendi isotoobid on stabiilsed? Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu! Ulatus väga väike, mõjutavad ühesuguselt Tuumaenergia 1.Mis on tuumareaktsioon?Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Tuumade muundumine. Tekivad uued keemilised elemendid. Keemilise reaktsiooni tagajärjel tekivad uued ained. 2.Mis on seoseenergia?Too näiteid
a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea. Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Massiarv 4, koguarv 2 võrra väiksemaks Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Üks neutron muutub prootoniks, elektroniks ja neutroniks. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Toimub kvantide kiirgamine. Kas kõik ühe elemendi isotoobid on stabiilsed? Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu! Ulatus väga väike, mõjutavad ühesuguselt Tuumaenergia 1.Mis on tuumareaktsioon?Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Tuumade muundumine. Tekivad uued keemilised elemendid. Keemilise reaktsiooni tagajärjel tekivad uued ained. 2.Mis on seoseenergia?Too näiteid
2) Üheks selliseks küsimuseks on süsteemi enese terviklikkuse kohta 4) Kuidas tekib alfakiirgus, mis see on ja mis seda peatab? Tekib näiteks uraani lagunemisel või kergete aatomituumade ühinemisel ehk tuumasünteesil. Mahapestav, kõige jämedam, moodustab heeliumi tuumasid. 2 prootonit, 2 neutronit. Alfa ja Beeta eksisteerivad koos. Läbistusvõime on paberileht. 5) Kuidas tekib beetakiirgus, mis see on ja mis seda peatab? Tekib kui prooton muutub neutroniks või vastupidi. On elektronide, ositronide, neutriinode ja antineutriionde voog. Läbistusvõime on 27 cm puitu. 6) Kuidas tekib gammakriigus, mis see on ja mis seda peatab? Tekib tuumaprotsessides, näiteks elemntaarosakeste annihileerumisel. On üliintensiivne elektromagnetlaine, kõige paremini peatab plii, ja betoon. Nende paksus peatamiseks oleneb gammakiirguse intensiivsusest 7) Kes ja millal avastas radioaktiivuse? 1896. aastal H.Becquerel
Vabanenud energia on põhjustatud tuuma oleku muutusest. (kõige ohtlikum ja suurima läbimisvõimega, varjestatakse võimalikult suure aatomnr ja tihedusega ainet- ntx PLII). Elektronidest koosnev beetakiirgus tekib -lagunemisel. -lagunemine toimub juhul, kui neutron (n0) muutub prootoniks (p+), kiirates elektroni (e) ja antielektronneutriino ( ). n0 p+ + e + . Positronidest koosnev beetakiirgus tekib +-lagunemisel. + lagunemine toimub juhul, kui prooton (p+) muutub neutroniks (n0) kiirates positroni e+ ja elektronneutriino (v). p+ n0 + e+ + . Kuna + lagunemine vajab toimumiseks lisaenergiat, siis reeglina on +-kiirgus väiksema intensiivsusega kui -kiirgus. Beetalagunemise tulemusena võib aatomituum jääda ergastatud olekusse. Tuuma tagasipöördumine põhiolekusse toimub läbi gammakvandi kiirgamise, mistõttu beetakiirgusele võib kaasneda gammakiirgus. 6) Radioaktiivlagunemise seadus: statistiline seadus, see ei võimalda
H13 Triitium Nihkereeglid XMZ Z- järjekorra nr M - aatommass α - lagunemine ( Sel juhul element liigub tabelis 2 kohta ettepoole, mass aga väheneb 4 võrra) XMZ -> Y + He24 β - lagunemine (sel juhul element liigub tabelis taha poole, mass jääb samaks) Xzm -> YMz+1 + L0-1 Näeme et tuumas tuli juurde 1 prooton , üks neutron vähenes ja tuumast lendab välja elektron. See tähendab neutron laguneb prootoniks ja neutroniks γ-kiirgus Kuna T kujutab endas el mag lainetust siis jääb element samaks vhäheneb aga tema tuuma energia Tehisradioaktiivsus Loodusliku radioaktiivsuse korral Tuumareaktsiooni on võimalik tekitada ka tehislikult. Selleks tavaliselt pommitatakse mingite osakestega aatomi tuuma. Sellist reaktsiooni nimetatakse tehisradioaktiivsuseks. 1920 Rutherford N167 + He42 -> O178 + H31 Tehisliku reaktsiooni tulemusena avastati neutron, st tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Kordamine. 1
ed kiirgus s · Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. · Beetakiirgus on beetaosakestest () koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. (Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks). · Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. · Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest. · Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide
lõhustumisel); raske teostada tuumade vahel elektrostaatiline tõukejõud 3. Ioniseerivate kiirguste tekkekohad ja läbimisvõime o Alfakiirgus · tekib alfalagunemisel (näiteks uraani lagunemisel), kuid ka kergete aatomituumade ühinemisel ehk tuumasünteesil · väike läbimisvõime; ei läbi paberilehte o Beetakiirgus · tekib beetalagunemisel (prooton muutub neutroniks/neutron muutub prootoniks) · suurem läbimisvõime kui alfakiirgusel, väikem kui gammakiirgusel; peatamiseks on vaja õhukest metall-lehte o Gammakiirgus · tekib annihileerumisel, tuumareaktsioonide käigus (gammakvandid kannavad ära üleliigse energia), ergastatud tuuma üleminekul põhiolekusse
kahte tüüpi: barüonid, mis koosnevad kolmest kvargist (või kolmest antikvargist) ja mesonid, mis koosnevad kvargist ja antikvargist. Barüonid on fermionid, mis alluvad tugevale interaktsioonile. Barüonid jagatakse mõnikord nukleonideks ja hüperonideks; barüonide hulka kuuluvad ka resonantsosakesed. Igal barüonil on oma antiosake antibarüon. Kõik barüonid peale prootoni ja antiprootoni on ebapüsivad osakesed, mis prootoniks või neutroniks muundudes kiirgavad mesoneid, leptoneid või footoneid . Barüonide koostises on kolm kvarki, mille spinnide ja elektrilaengute summad annavad barüonide spinni ja elektrilaengu. Igale fundamentaalosakesele vastab oma antiosake. Need on kõiges täpselt samasuguste omadustega, ainult kõik laengud on vastavalt vastandmärglised. Elektroni antiosake on positron, mille mass on täpselt sama suur, kui elektronil, kuid
1) kiirgus: He aatomi tuumade voog alfa osakese laeng +2; mass 4 üldvõrrand: ; M(ka A) – massiarv (prootonid + neutronid), Z – tuumalaeng ______________________________________________________________________________________________ 2) kiirgus e+ lagunemine: prooton muundub neutroniks, kiirguvad positron ja elektronneuriino beeta+ osakeste laeng +1; mass 1 üldvõrrand: e- lagunemine: neutron muundub prootoniks, kiirguvad elektron ja antielektronneuriino beeta- osakeste laeng -1; mass 1 üldvõrrand: ______________________________________________________________________________________________ 3) kiirgus: aatom läheb ergastatud olekust põhiolekusse, kiirgub -kvandi gamma osakeste laeng 0; mass 0
toimuks tuumaühinemine. Sellist tüüpi termotuumareaktsioon toimub ka päikese sees ning sealt on praktiliselt kogu päikesesüsteemis tekkiva energia allikas.Tähtede termotuumareaktsioonid toimuvad aeglaselt tänu sellele, et tähtede sisemuses puudub piisavas koguses deuteeriumi. Selleks, et tekiks deuteerium, peavad kaks vesiniku tuuma omavahel ühinema, et ühe vesiniku tuuma prooton saaks laguneda beetalagunemise tulemusena neutroniks. Kuna sellise protsessi toimumise tõenäosus on ülimalt madal, siis põlebki päike aeglasel, ega plahvata termotuumapommina. · Tähtede näiv liikumine: Sarnaselt Kuu ja Päikesega ka tähed tõusevad ja loojuvad Maa pöörlemise tagajärjel, tõusevad idast ja loojuvad läände, pooluslähedased tähed ei looju. 1) Päikesesüsteemi mittekuuluvad taevakehad, millest näeme palja silmaga põhiliselt tähti.
aineosakeste väljadega.( - Elektromagnetiline jõud hoiab lagunemine: prooton- näiteks aatomis elektronid aatomituuma ümber ja tema > neutroniks üle- gluuon omab abil luuakse keemilised kvargi muut u->d)) sidemed molekulides. värvilaengut. Tugev vastasmõju on tõeliselt Vahebosonil on laeng
- lagunemisel tekib uus nukliid, kiirguse osakesed en elektronid , mis kalduvad magnetväljas kui negatiivsed laengud. Antud juhul jääb tütartuuma nukleonide koguarv samaks, mis ematuumalgi, kuid ühe võrra on suurenenud prootonite arv .Järelikult on üks lähtetuuma neutronitest muutunud prootoniks. Selle protsessi käigus tekib lisaks elektronile veel üks osake - antineutriino - väike neutron. Kui aga prooton muundub neutroniks, paiskub välja muundumisel neutriino e + . Neutriino kujutab endast neutraalset, peaaegu ilma massita, valguse kiirusega liikuvat osakest, mida on äärmiselt raske avastada. Tema roll - lagunemisel on seotud energia jäävusega, mis ilma neutriinota oleks rikutud. Z X A Z + 1 X A + -1 e 0 + 6 C 14 7 N 14 + -1 e 0 +
osakesed on elektronid. 2. Tuumavõrrandid ja radioisotoobi pooliga Radioaktiivseid protsesse kirjeldatakse tuumavõrranditega. Need võrrandid koostatakse nii, et isotoopide massiarvud (ülaindeksid) ja aatomnumbrid (alaindeksid) on võrdsed mõlemil võrrandi poolel: U92 4 He2 + 234Th90 , 238 Tuumavõrrandi koostamisel pea silmas ka positroni (positiivselt laetud elektroni) emissiooni ja elektronhaaret, mis mõlemad muundavad prootoni neutroniks ja neutroni muundumist prootoniks elektroni eemaldumisel. Igale radioisotoobile on omane temale iseloomulik lagunemise kiirus. Isotoobi pooliga on aeg, mille vältel pool temast laguneb. Isotoopide poolead on väga erinevad alates mõnest tunnist kuni mõne miljardi aastani. Radioisotoobi pooliga on püsiv suurus ja seda kasutatakse objektide vanuse määramiseks. Muide, ülaltoodud tuumareaktsioon on väga aeglane - uraan-238 pooliga on 4,5 miljardit aastat ja tema lõplik laguprodukt on
annaabi.ee 
