küljest: Nord (Leningrad), Mitte (Moskva), Süd (Kaukaasia) Lend-Lease sedus märts 1941, võtis USA Kongress vastu seaduse, mis lubas presidendilosutama ainelist abi (kas laenamise või rentimise teel) riikide vastu Atlandi harta 14. August 1941 Churchilli ja F.D. Roosevelt avaldasid kaheksapunktilise deklaratsiooni Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. 1941 kevad sõlmisid NSVL ja Jaapan oma vahel neutraliteedilepingu 1941 pidurdus Saksamaa rünnak Moskva alla 7. detsember 1941 Jaapan ründas suurimat USA sõjaväebaasi Havai saarestikul Pearl Harbor 8. detsember 1941 USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja 11. detsember 1941 Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USAle sõja Uus kord Saksamaal kehtestunud ideoloogiline mõtte viis, mille käigus hoiti tsiviilisikuid kontrolli all ning vähima tõrkuse või vastupanu korral rakendati
sept. 1945 o 1945.kevad USA ja SB ohjeldamatu õhusõda Jaapani linnade vastu ( 66 linnas hävis 44% elamispinnast); o USA kasutab aatompommi 6.aug.1945 Hiroshima linna vastu (ohvreid ca 200 000), 9.aug.1945 Nagasaki linna vastu (ohvreid ca 80 000). Sõjaline vajadus selleks puudus; o NSVL sõda Jaapani vastu: aprillis tühistas NSVL neutraliteedilepingu Jaapaniga ja 3 kuud hiljem 8.aug.1945 kuulutas Jaapanile sõja. Sõjategevus toimus Mandzuuria alal, Punaarmee vastu oli Jaapani Kvantungi armee. 10.aug hakkas Jaapani valitsus pidama läbirääkimisi vaherahu tingimuste üle; o 2.sept.1945 allkirjastas Jaapan tingimusteta kapitulatsiooniakti. Toimus USA lahingulaeva ,,Missouri" pardal. Teine maailmasõda oli lõppenud!!!
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL Esimene maailmasõda Sõjalised liidud enne maailmasõda: Kolmikliit: 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja AustriaUngari vahel, 1882 liitus Itaalia. Itaalia hakkas kaugenema 20. sajandi algul. Sõlmis Prantsusmaaga neutraliteedilepingu 1902. aastal. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata uusi kolooniaid, purustada Prantsusmaa, kaotada Inglismaa võim merel, AustriaUngari eesmärk oli tugevdada positsioni Balkani poolsaarel. Itaalia leidis aga liitlasteks Venemaa ja Prantsusmaa (kaugenes kolmikliidust, AustriaUngariga tekkis vihavaen). Uueks koostööpartneriks Saksamaale ja Prantsusmaale sai hoopis Türgi. Antant: Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893 liidulepingu (vastu kolmikliidule), 1904
3. septembril 1939 kuulutavad Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kuid millegipärast ei tee seda Nõukogude Liidu suhtes peale selle rünnakut Poolale 17. septembril 1939. Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel vastavalt paktile. Lepingu tekst NSVL Valitsus ja Saksa Valitsus, juhindudes soovist tugevdada rahu NSVL ja Saksamaa vahel ning lähtudes NSVL ja Saksamaa vahel 1926. a. aprillis sõlmitud neutraliteedilepingu põhisätetest, jõudsid järgmisele kokkuleppele: 1. Mõlemad Lepinguosalised kohustuvad hoiduma igasugusest vägivallast, igasugusest agressiivsest tegevusest ja igasugusest vastastikkusest kallaletungist, nii eraldi kui koos teiste riikidega. 2. Juhul, kui üks Lepinguosalistest osutub sõjalise tegevuse objektiks kolmanda riigi poolt, ei toeta teine Lepinguosaline mitte mingil viisil seda riiki. 3. Mõlema Lepinguosalise valitsused jäävad tulevikus teineteisega kontakti
annaabi.ee 
