Liit ja Prantsusmaa võivad sõlmida pakti ka ilma Poola, Saksamaa ja Balti riikideta. Et Eesti otsustagu kohe, kas poolt või vastu. Välisminister Seljamaa vastus oli laveeriv. Et Eesti osaleb Idapaktis, kui seda teevad ka Saksamaa ja Poola. 1935. aastal tegi Moskva ettepaneku, et Eesti ja Läti sõlmiksid N. Liiduga kahepoolsed vastastikuse abistamise paktid koos võimalusega luua Eesti ja Läti pinnal Nõukogude baasid. Ettepanek lükati tagasi. Moskva nõustunuks ka neutraliteediga, kui see oleks Balti riikidele tähendanud eraldumist lääneriikidest, aga oli vastu, kui see tähendas eemalehoidmist Nõukogude Liidust. Kreml oli nõus lubama Balti riikide koostööd, kuid seda vaid Moskva patronaaži all. 17 1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. See andis N.Liidule sõnaõiguse Euroopa poliitikas. Mõned Eesti poliitikud olid N.L saamisega Rahvasteliidu liikmeks rahul „me pole kunagi võinud
Nõudmiste krooniks oli Soome lahe suudmes asuva Hanko sadama loovutamine Vene mere- ja lennuväebaaside tarbeks. N. Liidu ettepanekud ei olnud Soomele vastuvõetavad. Soome valitsus leidis, et vastastikuse abistamise pakti sõlmimine ei sobi kokku Soome neutraliteediga, kuna loodavad baasid piiraksid riigi suveräänsust ja ohustaksid tema iseseisvust. Samas oldi aga valmis N. Liiduga arutama piiride õgvendamist ja territoriaalküsimusi. Soome tankitõrje suurtükk 11 Alanud läbirääkimised katkesid 13. novembril
teiselt poolt Prantsusmaa. Esimesena sammuga tuleks sõlmida Ida pakt või Ida Lokarno. Juhul kui Saksamaa ründab või rikkub piiridelepingut siis mõlemad riigid ründavad ja abistavad üksteist. Neutraliteedipoliitika: Detsembris 1938 presidendi poolt väljakuulutatud erapooletuse korraldamise seadus ehk neutraliteediseadus oli välja töötatud. Eesti pidi olema erapooletu poliitikas ning loodeti, et sõja puhkemisel teised riigid arvestavad Eesti neutraliteediga, kuid seda ei tunnistatud. Nazi-Saksamaa ja NSVL: Omavahel oli sõlmitud MRP, millega Euroopa jagati omavahel ära. Mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSVL vahel. Nõukogude Liidu aktiviseerumine: NSVL sõlmis Ida-Pakti Prantsusmaaga, juhul kui Nazi-Saksamaa ründab siis Venemaa abistab Prantsusmaad. NSVL naaberriikidega sõlmis vastastikuabistamise lepingud, millega riigid lubasid rajada punaarmee baase oma riigi territooriumil ehk vabatahtlik okupatsioon.