Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Teooria. Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe tiitrimisel naatriumhüdroksiidiga asendatakse hüdroksooniumioonid (0H3O+ = 349,8 S cm2 mol1) vähem liikuvate naatrium- ioonidega (0Na+ = 50,1 S cm2 mol1), sest neutralisatsioonireaktsioonis H 3O + + Cl - + Na + + OH - 2 H 2 O + Na + + Cl - tekkiv vesi praktiliselt ei dissotsieeru. Neutraliseerimisel juhtivus väheneb ja saavutab miinimumväärtuse ekvivalentpunktis. Leelise edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide (0OH = 198,3 S cm2 mol1) arvu suurenemise tõttu. Nii hüdroksiidioonide kui vesinikioonide (täpsemalt hüdroksooniumioonide) liikuvus on märgatavalt suurem mistahes muude ioonide liikuvusest.
Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Teooria. Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe tiitrimisel naatriumhüdroksiidiga asendatakse hüdroksooniumioonid (0H3O+ = 349,8 S cm2 mol1) vähem liikuvate naatriumioonidega (0Na+ = 50,1 S cm2 mol1), sest neutralisatsioonireaktsioonis H 3O + + Cl - + Na + + OH - 2 H 2 O + Na + + Cl - tekkiv vesi praktiliselt ei dissotsieeru. Neutraliseerimisel juhtivus väheneb ja saavutab miinimumväärtuse ekvivalentpunktis. Leelise edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide (0OH = 198,3 S cm2 mol1) arvu suurenemise tõttu. Nii hüdroksiidioonide kui vesinikioonide (täpsemalt hüdroksooniumioonide) liikuvus on märgatavalt suurem mistahes muude ioonide liikuvusest.
(üheprootoniliste hapete puhul numbriliselt samad). Teoreetiline põhjendus, valemid. Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe tiitrimisel naatriumhüdroksiidiga asendatakse hüdroksooniumioonid (0H3O+ = 349,8 S cm2 mol1) vähem liikuvate naatriumioonidega (0Na+ = 50,1 S cm2 mol1), sest neutralisatsioonireaktsioonis H 3O + + Cl - + Na + + OH - 2 H 2 O + Na + + Cl - tekkiv vesi praktiliselt ei dissotsieeru. Neutraliseerimisel juhtivus väheneb ja saavutab miinimumväärtuse ekvivalentpunktis. Leelise edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide (0OH = 198,3 S cm2 mol1) arvu suurenemise tõttu. Nii hüdroksiidioonide kui vesinikioonide (täpsemalt hüdroksooniumioonide) liikuvus on märgatavalt suurem mistahes muude ioonide liikuvusest.
Igale antud happele vastab mingi kindel alus. Need on omavahel seotud protoneetilise tasakaalu kaudu: AH↔A‾ + H. Selliseid alust ja hapet nimetatakse seostatud alus ja hape ehk konjugeeritud alus ja hape. On selliseid ühendeid, mis olenevalt tingimustest võivad käituda kas happe või alusena: H2O + H+ ⇄ H3O+ käitub nagu alus H2O ⇄ OH‾ + H+ käitub nagu hape Neutralisatsioonireaktsioonis osaleb alati kaks seostunud happe ja aluse paari. H3O+ + OH‾ ⇄ H2O + H2O hape1 alus2 alus1 hape2 CO32‾ + H2O ⇄ HCO3‾ + OH‾ alus1 hape2 hape1 alus2 seos- hape CH3COOH H2CO3 H3PO4 H2PO4‾ NH4+ tatud alus CH3COO‾ HCO3‾ H2PO4‾ HPO42‾ NH3+ Henderson-Hasselbachi võrrand: pH=pK + log Cseostatud alus Cseostatud hape 8
-¿+ H ¿ (käitub happena). H 2 O O H ¿ Hemoglobiinpuhver 35% vere puhvermahtuvusest, koosneb happest Na H 2 P O4 ja alusest Neutralisatsioonireaktsioonis osaleb alati kaks seostunud happe ja aluse paari, mille üks liige on lähteainete, teine saaduste seas. N a2 HP O4 . I hape + II alus = II hape + I alus. -¿ ¿ Fosfaatpuhver annab 7% vere puhvermahtuvusest, +¿+ C l HHb
annaabi.ee 
