250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti HCl NaOH lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur. Saadud 0,5 M NaCl lahuse tiheduse ja erisoojusmahtuvuse võib lugeda vastavate vee parameetritega: c= 4,18 J g-1 K-1 ja = 1 g cm-3. Saadud lahuse mass on seega 200g. Nende andmete põhjal on võimalik arvutada reaktsioonil eraldunud soojushulka q (J). Saadud andmetest arvutada neutralisatsioonireaktsioonientalpia r H (kJ mol-1) tekkiva vee moolide hulka arvestades. Arvutada tugeva happe ja aluse vahelise reaktsiooni ioonivõrrandile vastav soojusefekt, kui on teada järgmised tekkeentalpiad: rHOH- = -230,0 kJ · mol-1 ; rHH2O(v) = -285,8 kJ · mol-1 Kasutada arvutamisel Hessi seadusest tulenevat kolmandat järeldust. Võrrelda arvutatud ja katselist tulemust. Leida katse viga. Andmed: 100cm3 1 M HCl lahust 100 cm3 1 M NaOH lahust t1 = 23oC t2 = 29,5oC m = 200g C = 4,18 J g-1K-1 Arvutused:
soojusisolaatoriga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõdeti 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõdeti selle temperatuur. Valati kiiresti HCl NaOH lahusesse ja termomeetriga segades määrati lahuse kõrgeim temperatuur. Saadi 0,5 M NaCl lahus, mille tiheduse ja erisoojusmahtuvuse loeti vastavate vee parameetritega: c= 4,18 J g -1 K-1 ja = 1 g cm-3. Saadud lahuse mass oli seega 200g. Nende andmete põhjal oli võimalik arvutada reaktsioonil eraldunud soojushulka q (J). Saadud andmetest arvuti neutralisatsioonireaktsioonientalpia r H (kJ mol-1) tekkiva vee moolide hulka arvestades. Arvutati tugeva happe ja aluse vahelise reaktsiooni ioonivõrrandile vastav soojusefekt, kui teati järgmised tekkeentalpiad: rHOH- = -230,0 kJ · mol-1 ; rHH2O(v) = -285,8 kJ · mol-1 Arvutamisel kasutati Hessi seadusest tulenevat kolmandat järeldust. Võrreldi arvutatud ja katselist tulemust. Leiti katse viga. Katse andmed ja arvutused: NaOH lahuse temperatuur t1= 22oC Lahuse temperatuur pärast NaOH lahusele HCl lisamist t2= 28oC
T1=21oC 3) Segasime kaks ainet kalorimeetris ning termomeetriga vaikselt segades, määrasime kõrgeim temperatuuri 4) T2=27oC t=6oC 5) Kui saadud lahuse tiheduseks võtta 1cm3=1gr ja erisoojuseks 4,187*103(J/(kg*K)), siis võime öelda, et saadud 200ml lahust kaalub umbes 200 grammi( 0,2 kg). Seejärel saame leida saadud soojushulk Valem: qr = c . m . t qr = 4,18 . 200 . 6 = 5016 J 6) Arvutasin neutralisatsioonireaktsioonientalpia tekkinud vee moolide hulka arvestades Arvutusi tegin saadud moolide suhtes. Kuna 1 liitris on ainet on 1 mol, siis 100 ml on 0,1 mol. Et saada soojus hulka 1 mooi kohta, siis Q1 mol = Q0,2 mol / 0,2 Q1 mol = 5016 / 0,1 = 50160 J Kuna tegemist on ainest soojuse (energia) eraldumisega siis Q1 mol = -50160 J = -50,16 kJ 1) Arvutan soojusefekti. Ioonvõrrand: H+ + OH- = H2O. fHH2O - fHOH = fH
Valada kiiresti vesinikkloriidhape naatriumhüdroksiidi lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur. Saadud 0,5 Molaarne NaCl lahuse tiheduse ja erisoojusmahtuvuse võib lugeda võrdseks vee vastavate parameetritega: c= 4,18 J g-1K-1 ja P= 1 g * cm-3 . Saadud lahuse mass ons eega 200g. Nende andmete põhjal on võimalik arvutada reaktsioonil eraldunud soojushulka q (J): Qr= 4,18 (Jg-1K-1) * 200 (g) * lamda t (K) Saadud Andmetest arvutada neutralisatsioonireaktsioonientalpia LamdarH (kJ mol-1) tekkiva vee moolide hulka arvestades. Arvutada tugeva happe ja aluse vahelise reaktsiooni ioonvõrrandile vastav soojusefekt, kui on teada järgmised tekkeentalpad: LamdafHOH-= -230,0 kJ * mol-1 ; lamdafHH20(v)= -285,8 kJ * mol-1 KASUTADA ARUVATMISEL HESSI SEADUSEST TULENEVAT KOMANDAT JÄRELDUST. Võrrelda arvutatud ja katselist tulemust. Leida katse viga. Andmed: T1= 20 C M=200g T2=27 C
annaabi.ee 
