Kuidas mõjutab neutraaljuhtme katkemine tarbijat sümmeetrilisel ning ebasümmeetrilisel koormusel? Liinipinge enamkoormatud faasis väheneb, vähemkoormatud faasis aga suureneb võrreldes nimipingega. Ühe faasi tarbija lühistamisel võrdsustub pinge selles faasis nulliga, ülejäänud faasides aga liinipingega. 6. Mis on nihkepinge ja milliste punktide vahele see tekib? Neutraaljuhtme katkemisel nihkub võrgu neutraaljuhtmest eraldunud tarbijate neutraalpunkt ning pingestub toiteallika neutraalpunkti suhtes pingega UN, mida nimetatakse tarbija neutraalpunkti nihkepingeks. Pinge UN tekkimine on äärmiselt ohtlik, sest toiteallika neutraalpunkt on ühendatud maaga.
takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. Generaator-sedade, mis muundab mingit energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks.vahelduvvoolu tekitamise seade.pöörlev osa-rootor,paigalseisev-staator. Faasipinge-mähise ühendamata otstel abc neutraalpunkti suhtes esinevat pinget nim faasip(hetkväärtus uf)trafo-seadis,mis võimaldab teatud pingega vahelduvvoolu muundada teistsuguse pingega vahelduvvooluks samal sagedusel. Mähist millese suunatakse elektrivool nim primaarmähiseks. Mähist mis on ühendatud voolutarvititega nim sekundaarmäh. Võnkering-süsteem mis tekitab muutuva voolu mille sagedus on määratud võnkeringi moodustavate kehade omadustega.
50. ebasümmeetrilisel koormusel? Liinipinge enamkoormatud faasis väheneb, vähemkoormatud faasis aga suureneb võrreldes nimipingega. Ühe faasi tarbija lühistamisel võrdsustub pinge selles faasis nulliga, ülejäänud faasides aga liinipingega. 51. 6.3.6 Mis on nihkepinge ja milliste punktide vahele see tekib? Neutraaljuhtme katkemisel nihkub võrgu neutraaljuhtmest eraldunud tarbijate neutraalpunkt ning pingestub toiteallika neutraalpunkti suhtes pingega UN, mida nimetatakse tarbija neutraalpunkti nihkepingeks. Pinge UN tekkimine on äärmiselt ohtlik, sest toiteallika neutraalpunkt on ühendatud maaga. 52. Millist tarbijate ühendust nimetatakse kolmnurkühenduseks? 53. Millist koormust nimetatakse sümmeetriliseks? 54. Milline on sümmeetrilise kolmnurkühenduse liini- ja faasivoolude vaheline seos? 55. Milline on ebasümmeetrilise kolmnurkühenduse liini- ja faasivoolude vaheline seos? 56. 8.3
· arvutus tehakse uhe faasi kohta, sest summeetrilise tarviti puhul on koik faasivoolud vordsed. Faasinihkenurga faasipinge ja faasivoolu vahel voime leida takistuskolmnurgast. If=Uf/Zf 20. Kolmefaasiline kolmejuhiline süsteem kolmnurklülituses mittesümmeetrilise tarviti korral. Kui tarviti on mittesummeetriline (Za ei võrdu Zb jne), siis rikutakse faasipingete ja voolude summeetria. Tarviti liinipinged ab U , bc U ja ca U jaavad samaks tanu generaatori (trafo) suurele voimsusele, kuid neutraalpunkti potentsiaal muutub ning tekib pinge neutraalpunktide vahel.Pinge neutraalpunktide vahel leitakse kahe solme meetodi abil kus A Y , B Y ja C Y on kompleksfaasijuhtivused. Tarviti faasipinged erinevad generaatori (trafo) faasipingetest neutraali nihkumise tottu: Faasi- ja liinivoolud leitakse Ohmi seaduse abil: Generaatori faasipinged A U , B U ja C U moodustavad summeetrilise pingete susteemi. Seejarel joonestame neutraalpunktide vahelise pinge nN U
faasijuhtmetest katkeb, jääb mootor tööle kahel faasil ülekoormusega ning võib üle kuumeneda. Sellest puudusest saab üle, kui kasutada spetsiaalset võtet asünkroon- mootori kaitsmiseks kahefaasilise töö eest. Selleks lülitatakse mootori lülitusskeemi faasi katkemise relee KA (joonis 1.19). Joonis 1.19 Faasi katkemise relee KA mähis lülitatakse mootori staatorimähise neutraalpunkti ja neutraaljuhtme vahele. Kui mootor töötab sümmeetrilises kolmefaasilises talitluses on pinge relee mähisel võrdne nulliga ning tema kontakt mootori liinikontaktori KM mähise ahelas suletud. Kui aga üks faasidest katkeb, tekib mootori staatorimähise neutraalpunkti ja neutraaljuhtme vahele relee rakendumiseks vajalik pinge, ta rakendub ning katkestab oma avaneva kontaktiga kontaktori mähise toiteahela ning mootor lülitub välja.
I kõik tööjuhid on kas maast isoleeritud või on üks süsteemi punktidest ühendatud maaga üle takistuse. Teine täht näitab elektripaigaldise pingealdiste juhtivate osade maandamisviisi: T pingealtid osad on vahetult, sõltumata toitesüsteemi maanda- misviisist, ühendatud maaga; N pingealtid osad on ühendatud toitesüsteemi maandatud punktiga (vahelduvvooluvõrkudes enamasti maandatud neut- raalpunktiga, või kui neutraalpunkti ei ole, maandatud faasi- juhiga). Võimalikud lisatähed näitavad neutraal- ja kaitsejuhi omavahelist seotust: S kaitsejuhina talitleb eraldi juht, mis ei ole ühitatud neutraaljuhi ega maandatud faasi- või poolusejuhiga; C kaitse- ja neutraaljuhina talitleb ühtne juht (PEN-juht). I, T, N, S ja C on prantsuskeelsete sõnade isol (isoleeritud), terre (maa), neutre (neutraal), separ (eraldi) ja combin (ühitatud) esitähed
on vastupingestatud. Vähemalt kaks türistori on samaaegselt avatud olekus ning vähemalt üks türistor igast grupist peab juhtima, et kergendada voolu läbimist mootorist. Selle alaldi pinge pulsatsioon on madal, kuna väljundpinge koosneb kuuest pulsist siinuspinge perioodi kohta (joonis 1.3, g). Türistoride lülitusjärjekord joonisel 1.2, f, on: VS1, VS6, VS2, VS4, VS3, VS5. Lülitus ei vaja kolmefaasilise toiteallika neutraalpunkti, järelikult võib kasutada nii kolmnurk-kui tähtlülituses toiteallikaid. Antud alaldi on samuti kahekvadrandiline. Juhul kui koormuse induktiivsus on suur, jätkub pärivool negatiivse pinge korral ning seetõttu tekib pooljuhtseadiste sulgumisel ajaline viide. Kuni varem avatud pooljuhtseadised pole sulgunud, osutub pärast järgmiste avanemist vajalikuks, et kolm või isegi rohkem seadist oleksid avatud kommutatsiooniprotsessi vältel. See tähendab, et rohkem kui üks diood anood-
annaabi.ee 
