Näiteks glükoosi transport rakkudesse toimub sümpordis Na+-ga. Taimedes konkreetse aine (iooni) transport kandjate vahendusel toimub sageli sümpordis või antipordis prootonitega, mis on rakkudest välja viidud H+-ATPaasi vahendusel. 19 Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes?K- kanalid avanevad, kui membraanipotentsiaal on positiivne. 20. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud. Neurotransmitteriteks võivad olla keemiliselt struktuurilt suhteliselt erinevad ained, üheks enimlevinumaks on atsetüülkoliin. Ergastavad neurotransmitterid avavad Na kanalid ja põhjustavad Na sisenemist ning seega membraani depolariseerumist. Inhibeerivad neurotransmitterid avavad Cl või K kanalid ja tavaliselt tekitavad kerge hüperpolarisatsiooni.Tüüpilisemad virgatsained on: atsetüülkoliin, glutamaat, dopamiin, norepinefriin, epinefriin, serotoniin, histamiin, -aminobutüürhape, glütsiin.
hingamine, nägemine jne.), on koordineeritud närvisüsteemi poolt. 18. Millest koosneb närvisüsteem? Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ning gliiarakkudest 19. Kuidas liigub info neuronite sees ja nende vahel? Neuroni sees toimub info liikumine elektriimpulssidena, neuronilt neuronile aga keemilisel teel. Elektriimpulss liigub närvis väga kiiresti - umbes 100 m/s. Üksteisega suhtlevad närvirakud keemiliste ainete teel, mida nimetatakse virgatsaineteks ehk neurotransmitteriteks 20. Mis on sünaps? Seda kohta, kus toimub närviimpulsi ülekandmine ühelt neuronilt teisele, nim. sünapsiks 21. Mida ühendavad närvid? Närvid ühendavad närvilõpmeid lihastes, meeleelundites (silm, kõrv, nahk) ja siseorganites pea ja seljaajuga. 22. Kuidas jaguneb närvisüsteem? Kõige laiemalt võib närvisüsteemi (NS) jagada somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks 23. Mis on seljaaju ülesandeks?
tähelepanusäilitamisel ja tähelepanufookuse vahetamisel. · Mis on neurotransmitter? Neurotransmitterid e virgatsained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. Neid aineid sünteesitakse ja säilitatakse närvilõpmetes, erandiks on endopioidid või neuropeptiid, mis sünteesitakse närvirakukehas ja kantakse aksonit pidi närvilõpmesse. Neurotransmitteriteks on nt: a) Atsetüülkoliin õppimine, mälu, ärkvelolek; b) Glutamaat üsna universaalne erutusvirgatsaine, enim uuritud seoses õppimisvõimega; c) Noradrenaliin tähelepanu, erksus; d) Dopamiin üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus; e) Serotoniin meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni; f) Gammaaminovõihape väga universaalne pidurdusvirgatsaine, eriti interneuronites;
Sünapsis eristatakse: 1)presünaptilist terminaali (membraani) 2)sünapsipilu (laius ca 20 nm) 3)postsünaptilist membraani. Erutuse levik sünapsis on erinev selle levikust närvikius: 1) keemiline, mitte elektriline ülekanne 2) erutuse aeglasem levik (neuromuskulaarses sünapsis ca 1000x aeglasem kui motoorses närvikius) 3) ühesuunaline juhtivus. Keemilisi ühendeid, mis osalevad erutuse ülekande protsessis sünapsis, nim neurotransmitteriteks. Erutuse ülekandel presünaptiliselt membraanilt postsünaptilisele membraanile vabastatakse neurotransmitter presünaptilisest terminaalist sünapsipilusse piki aksonit saabuvate aktsioonipotentsiaalide toimel. Postsünaptilise membraani seisundit mõjutab neurotransmitter seal paiknevate retseptorite kaudu. Üksiku aktsioonipotentsiaali toimel vabanenud neutotransmitteri toime postsünaptilisele
annaabi.ee 
