muutuvad ovaalakna vibratsioonid vedelikuvibratsioonideks cochlea ehk teo kanalites. Sellel üleminekul tekivad helienergia peegeldumiskaod, nende vähendamiseks – kuulmekile ja jaluse plaadi pindalade erinevus suurendab rõhku umbes 17 korda. Rõhk suureneb lisaks tänu kangiõlgade pikkustele kuulmeluukeste ahelas. Vedelik, liikudes mööda cochlea kanaleid, aktiveerib karvarakud e sensorrakud. Aktiveeritud karvarakud vabastavad neurotransmitterainet primaarsetele cochleas olevatele neuronitele, kus neurotransmitter põhjustab aktsioonipotentsiaalide tekke. Cochlea e tigu koosneb kolmest kanalist- ESIKUASTRIK ,TRUMMIASTRIK, TEOJUHA. Trummiastrik ja esikuastrik on omavahel ühendatud teomulgu kaudu. Esikuastrikku ja trummiastrikku täidab PERILÜMF.- sarnaneb rakuvälisvedelikuga, palju Na+. TEOJUHA täidab ENDOLÜMF, kus on palju K+ TEOJUHAS on CORTI
dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas akson on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. Aksoni distaalne ots reeglina hargneb tugevasti, moodustades telodendrioni. Iga haru lõpus on paksenenud osa - presünaptiline terminaal, mis sisaldab tilgakestena palju neurotransmitterainet. Neuronite tüübid Funktsiooni alusel jagunevad neuronid: 1)aferentseteks e sensoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale perifeeriast KNS suunas 2) eferentseteks e motoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele 3) lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel eristatakse: 1) multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite ( enamik neuroneid)
Mitokondreid on vähe. Jätkeid on 2 tüüpi: *dendriidid - lühikesed, tugevasti hargnevad jätked; mood. teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas *akson - närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. Aksoni distaalne ots reeglina hargneb tugevasti, mood telodendrioni. Iga haru lõpus on paksenenud osa - presünaptiline terminaal, mis sisaldab tilgakestena palju neurotransmitterainet. Akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptiliste terminaalide suunas. Piki aksoneid toimub ka näiteks rakukehas sünteesitud valkude, samuti organellide (mitokondrid), mediaatoraine jm transport rakukehast presünaptiliste terminaalide suunas. Samas kahjustatud, oma aja ära elanud organellid, endotsütoosi teel vastu võetud ained jm liiguvad vastassuunas, rakukeha poole. Kahjuks võivad sel teel KNS-i jõuda ka perifeersetes kudedes (nahas) aksonitesse sisenenud viirused.