19. Penitsilliinide suhtes tekkiva resistentsuse põhjusteks on ... a) mikroobiraku sein ei seostu penitsilliiniga d) beeta-laktamaaside produktsioon b) PBP (penicillin binding proteins) muundumine c) ribosomaalne sidumine on rikutud 20. Klavulaanhapet kombineeritakse penitsilliinidega selleks, et ... a) pärssida eritumist neerude kaudu b) soodustada penitsilliinide tungimist mikroobirakku c) pärssida resistentsuse teket d) halvendada läbiminekut hematoentsefaalbarjäärist ja vältida neurotoksilisi kõrvaltoimeid 21. Mille poolest erinevad aminopenitsilliinid penitsilliin G-st? a) neil on laiem toimespekter gramnegatiivsesse mikrofloorasse (nt Escherichia coli) b) nad on penitsillinaasiresistentsed c) nad põhjustavad vähem kõrvaltoimeid d) saab manustada enteraalselt e) tugevam toime süüfilise tekitajasse (Treponema pallidum) f) tugevam toime enterokokkide suhtes 22. Milline ravimid on efektiivsed ja kiireima toimega penitsilliinidest põhjustatud anafülaktilise shoki
Vann ja WC Paljud tualetipoti puhastusvahendid on sageli väga söövitavad ning moodustavad veega kokkupuutel mürgiseid gaase. Need sisaldavad näiteks vesinikkloriidhapet, mille aurud võivad põhjustada köha ja hingamisraskusi ning kemikaale, mis ärritavad tõsiselt silmi, nahka ja hingamisteid ning võivad moodustada kantserogeenseid klooriaure Põrand, vaip, mööbel Põranda, vaiba ja mööbli puhastusvahendid võivad sisaldada arvatavaid kantserogeene, neurotoksilisi lahusteid, säilitusaineid ja hormoonsüsteemi kahjustavaid aineid, samuti ülitundlikkust tekitavaid lõhnaaineid http://www.thinkbefore.eu/kodukemikaalid/ 03.02.15 Milles seisneb siis kodukeem ia kahjulikkus? Üks Meie tervist kahjustada võiv kemikaal on dimetüülfumaraat (DMF), mille kohta peaksid teadma järgmist. Kodukeemias levinum ja tervist kahjustav kemikaal on dimetüülfumaraat (DMF).
konsentraate saastavad afatoksiinid, maisi fumonisiinid ja zearalenoon, teisi teravilju DON, ohratoksiinid ja ergotalkaloidid (Fink-Gremmels, 2008). Karjamaarohus võib kasvada kottseen tungaltera, teatud kõrrelistele on iseloomulikud neile omased endofüütsed seened (Neotyphodium coenophialum kõrges aruheinas, Neotyphodium (Acremonium) lolii karjamaa raiheinas), mis produtseerivad ergotalkaloide, indooliühendeid, terpeene jt neurotoksilisi ja vasokonstriktoorseid ühendeid (Ronald, Riley ja Pestka, 2011). Haljassöötade konserveerimisel (sileerimine, kuivatamine) võivad ellu jääda juba niitmisel haljassöödas leidunud mükotoksiinid, lisaks võivad hallitused säilitamisel edasi kasvada. Ebaõige transpordi ja säilitamise käigus tekib mükotoksiine ka loomasöödaks mõeldud toiduainetetööstuse kõrvalproduktidesse (õlleraba, mahlade valmistamise jäägid jm) (Jouany1 ja Diaz, 2011)
Koorikloomad on eriti mürgised vetikate ägeda õitsemise ajal, mil merevesi sisaldab 200 ja enam vetikat ml kohta. Toksilisus on võrdeline vetikate kontsga vees ja kaob 2 nädala jooksul pärast toksilise fütoplanktoni kadumist. · Koorikloomamürgistused jagatakse nelja rühma: 1. Paralüütilised (PSP) 2. Diarreetilised (DSP) 3. Neurotoksilised 4. Amneetilised paralüütiline Anatoksiinid on rühm madalmolekulaarseid neurotoksilisi alkaloide, mida esmakordselt leiti Kanadas magevee sinivetikatest Anabaena flos-aquae. Rühma kuuluvad anatoksiin-a ja homoanatoksiin-a, mis on sekundaarsed amiinid ning anatoksiin-a(S), mis on tsüklilise N- hüdroksüguaniini fosfaatester. Anatoksiin-a-d leidub veel sellistes sinivetikates nagu A. planktonia, Oscillatoria, Aphanizomenon, Microcystis, homoanatoksiin-a-d vetikas Oscillatoria formosa ning anatoksiin-a(S)-i vetikas A. lemmermannii.
annaabi.ee 
