piirkonnas olevasse veresoonte kapillaaristikku ja sellest edasi liiguvad nad eessagarasse (hüpofüüsi eessagar). Sellest kapillaaristikust edasi liiguvad eessagarasse. Selle vereringe omapära- võrgustikust hormoonid ei lähe üldisse vereringesse, vaid otsekohe näärme hüpofüüsi. Liberiinid stimuleerivad eessagara hormoonide teket, statiinid pärsivad. 2) Hüpotalamuse kaks neurosekretoorset tuuma nucleus paraventrikularis ja nucleus supraopticus. Nendes kahes tuumas tekivad ADH ja oksütotsiin. Need kaks hormooni laskuvad piki supraoptilise ja paraventr aksonit valmiskujul tagasagarasse, tagasagarast vastavate stiimulite mõjul lähevad verre. Vahe: eessagara hormoonid eessagaras endas l ja s kontrolli all, tagasagara hormoonid hüpotalamuses.
neurosekr. Rakkudes toodetakse kahesuguseid hormoone: liberiine ja statiine. Liberiinid releasinghormoonid (RH), vabastavad; statiinid inhibeerivad, pidurdavad Hüpofüsiotroopse... tekke rakkudest piki aksonit allapoole ja jõuavad hüpofüüsivarre piirkonnas olevasse veresoonte kapillaaristikku. Sellest kapillaaristikust edasi liiguvad eessagarasse. Siit ei lähe mitte ühisesse vereringesse vaid näärme........... 2) Hüpotalamuse kaks neurosekretoorset tuuma nucleus paraventrikularis ja nucleus supraopticus. Nendes kahes tuumas tekivad ADH ja oksütotsiin. Need kaks hormooni laskuvad piki supraoptilise ja paraventr aksonit valmiskujul tagasagarasse, tagasagarast vastavate stiimulite mõjul lähevad verre. Eessagara hormoonid tekivad eessagaras endas, tekivad hüpot.........
tagasagarasse. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid (1. alasüsteem) AKTH türeotroopne hormoon gonadotroopsed hormoonid o FSH o LH Prolaktiin Kasvuhormoon Neurohüpofüüs ja selle hormoonid (Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteemi 2.alasüsteem) On hüpotalamu hüpofüsaalsüsteemi 2.alasüsteem. Selle moodustavad hüpotalamuse 2 neurosekretoorset tuuma ja hüpofüüsi tagasagar. ADH – antidiureetiline hormoon (uriini tekke vastane). Selle produktsioon sõltub organismi sisesest osmootsest rõhust. Osmootne rõhk aga sõltub vee ja mineraalainete suhtest veres. Kui osmootne rõhk tõuseb, suureneb ADH produktsioon. Kui osmootne rõhk langeb, siis ADH produktsioon väheneb. Suur vere mahu ja vererõhu langus stimuleerivad samuti ADH produktsiooni (nt vere või vedelikukaotus)
Neurosektretoorne rakk -> erutus mööda aksonit vereringesse -> lähevad otse veene mööda hüpofüüsi tagasagarasse. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid (1. alasüsteem) AKTH türeotroopne hormoon gonadotroopsed hormoonid o FSH o LH Prolaktiin Kasvuhormoon Neurohüpofüüs ja selle hormoonid (Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteemi 2.alasüsteem) On hüpotalamu hüpofüsaalsüsteemi 2. alasüsteem. Selle moodustavad hüpotalamuse 2 neurosekretoorset tuuma ja hüpofüüsi tagasagar. ADH – antidiureetiline hormoon (uriini tekke vastane). Selle produktsioon sõltub organismi sisesest osmootsest rõhust. Osmootne rõhk aga sõltub vee ja mineraalainete suhtest veres. Kui osmootne rõhk tõuseb, suureneb ADH produktsioon. Kui osmootne rõhk langeb, siis ADH produktsioon väheneb. Suur vere mahu ja vererõhu langus stimuleerivad samuti ADH produktsiooni (nt vere või vedelikukaotus). Igapäevases