Massaazi olemus seisneb inimkeha doseeritud mehhaanilises ärritamises eriliste võtetega, mida tehakse nii masseerija kätega, kui ka eriaparaatide abil. Sealjuures ei jää organismi elundid ja süsteemid selle ärrituse suhtes ükskõikseks - nad reageerivad sellele kõikvõimalike funktsionaalsete muutustega. Massaazi mõju aluseks on inimese mitmete kudede ja elundite neuroreflektoorsest, humoraalsest ja mehhaanilisest toimest tingitud keerulised protsessid. Neuroreflektoorse mehhanismi olemus seisneb selles,et masseerimisel saab ärritatud suur hulk mitmesuguseid närvilõpmeid, mis paiknevad nahas (eksteroretseptorid) ja siseelundeis (interoretseptorid). Kõikide nende retseptorite ärritamisel tekkiv närviimpulsside vool kutsub esile organismi üldise keerulise vastureaktsiooni, mis väljendub mitmesugustes elundites ja süsteemides kulgevate funktsionaalsete nihetena. Nende organismi vastureaktsioonide struktuur ja iseloom sõltub kesknärvisüsteemi
aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni hindamiseks vedeliku temperatuuri. 5.PÕLETUSE ESMAABI Ulatuslikud põletused kahjustavad kogu organismi elutegevust, eriti närvi- ja vereringesüsteemi funktsioone ning ainevahetust. Põletatud pinnal tekivad valuärritus, närvilõpmete, vere- ja mahlasoonte kahjustus, kudede kärbumine ning infektsioon (pisikute nakkus). Hirm ja valuärritus ulatuslikul põletuspinnal kutsuvad esile neuroreflektoorse soki (löögi, rabanduse), mille tagajärjel vererõhk langeb ja ringleva vere hulk väheneb, samuti esineb hapniku vaesus organismis. Tekkinud ainevahetuse ja elutegevuse häired süvendavad vere vedela osa, plasma, kaotust. See raskendab sokiseisundit ja on seepärast eriti kahjulik organismile. Vereplasma väljub ringlevast verest väikeste veresoonte (juussoonte) seinte suurenenud läbilaskvuse tõttu. Eriti intensiivselt väljub plasma
KASUTAGE PÄIKESEPÕLETUST ENNETAVAID VAHENDEID!! Naha ehitust illustreeriv pilt jooniste lehel Ulatuslikud põletused kahjustavad kogu organismi elutegevust, eriti närvi- ja vereringesüsteemi funktsioone ning ainevahetust. Põletatud pinnal tekivad valuärritus, närvilõpmete, vere- ja mahlasoonte kahjustus, kudede kärbumine ning infektsioon (pisikute nakkus). Hirm ja valuärritus ulatuslikul põletuspinnal kutsuvad esile neuroreflektoorse soki (löögi, rabanduse), mille tagajärjel vererõhk langeb ja ringleva vere hulk väheneb, samuti esineb hapniku vaesus organismis. Reflektoorselt tekkinud ainevahetuse ja elutegevuse häired süvendavad vere vedela osa, plasma, kaotust. See raskendab okiseisundit ja on seepärast eriti kahjulik organismile. Vereplasma väljub ringlevast verest väikeste veresoonte (juussoonte) seinte suurenenud läbilaskvuse tõttu. See plasma väljub kogu keha