tulemuslikult ravida laseriga. Neerukahjustused Diabeedi tekitatud neerumuutust nimetatakse diabeetiliseks nefropaatiaks. Algavat nefropaatiat kutsutakse mikroalbuminuuriaks. Selles faasis on võimalik ravimitega ja hea veresuhkru tasakaaluga nefropaatiat peatada või oluliselt pidurdada. Raske nefropaatia raviks kasutatakse dialüüsi (nn kunstneeru) või neerusiirdamist. Närvikahjustused Diabeedi põhjustatud närvisüsteemi muutusi nimetatakse neuropaatiaks, mille haigusnähud on aga väga vahelduvad. Tavalisemateks vaevusteks on alajäsemete valu, krambid ja tundehäired, mis võivad avalduda kas tundeaistingu liigse tugevnemisena või areneva tundetusena. Et ka jalgade higistamine väheneb, siis nahk muutub kuivaks ja kergelt lõhenevaks. Häirub ka jalgade verevarustus, mille tulemuseks võivad olla vaevarikkalt paranevad haavandid. Seetõttu on diabeetikutel jalgade hooldus väga oluline
Mäluaugud: seda juhtub eeskätt siis, kui lühikese aja jooksul tarbitakse suur kogus alkoholi. Inimene on küll teadvusel, ärkvel, võimeline liigutama, kõndima ja rääkima ent ei suuda hiljem osaliselt või täielikult meenutada sündmusi, mis toimusid alkoholijoobes. Neid, kellel esineb mäluauke, tabab 70% suurema tõenäosusega ka alkoholimürgistus, mis võib vajada esmaabi. (Health24, 2016) 6. Perifeerne neuropaatia (nimetatud ka alkohoolseks neuropaatiaks): see on närvikahjustuse raske vorm, mis tekib pikaajalisel alkoholiga liialdamisel. Kliiniliste uuringute hinnangul põevad diagnoositud alkohoolikutest 25-66% ka alkohoolset neuropaatiat. Esmaseks kaebuseks on tavaliselt valu (koos kõrvetava tundega või ilma), mis haarab käed-jalad. Eksperdid usuvad, et alatoitumus (alkohoolikud tihtipeale “unustavad” süüa), tiamiini (B1
Pärast seda jätkatakse uuringuid I tüübi diabeetikutel igal aastal ning II tüübi diabeetikute puhul vastavalt vajadusele. Jälgimisvahemik lüheneb, kui diagnoositakse silma võrkkesta muudatused. Umbes 80-100 protsendil alla 30-aastasena I tüübi diabeeti haigestunutel esineb retinopaatiat, kui diabeeti on kestnud 20 aastat. Neuropaatia (närvisüsteemis toimuvad muutused) Diabeedi tagajärjel tekkivaid närvisüsteemi muutusi nimetatakse neuropaatiaks. Haigusnähtudeks võivad olla näiteks torkiv tunne, paresteesia, tundetus või valu näiteks jalalaba piirkonnas. Nähud võivad väljenduda ka kõhulahtisuse, aeglustunud mao tühjenemise (gastropareesi) või pearinglusena. Diabeetilist neuropaatiat esineb 30-50 protsendil diabeetikutest. Diabeetikute jalgade ravi on oluline, samuti tuleb hoolitseda hea suuhügieeni 9 eest
annaabi.ee 
