ja alanenud meeleolu, vaid hoopis väsimus, ärevus, ärrituvus ja elurõõmu puudumine. Kui üldse, siis võivad inimesed tunda end pigem piinatuna kui masendununa. Depressiooni põdevad eakad inimesed kaebavad sageli pidevalt samade probleemide üle. Nendeks võivad olla terviseprobleemid või teiste jaoks tühistena näivad asjad. Selle tõttu võib juhtuda, et depressiooni ei avastatagi, sest ümbritsevad inimesed peavad eakaid lihtsalt neurootilisteks või hüsteerilisteks. Sarnaselt nooremate inimeste depressioonile tekivad eakatel mälu- ja keskendumishäired. Selle tagajärjel võidakse eakate inimeste depressiooni segi ajada dementsusega, mis põhjustab samuti mäluhäireid. 3 Noorukite depressioon Täiskasvanud kipuvad arvama, et noorukeid eriti depressioon ei vaeva. Arvatakse et neil pole, mille pärast muretseda. See on aga vale. Aastate jooksul on suurenenud koolitulistamiste ja enesetappude arv noorte seas
langetakse põrmu). Raske depressiooni faasis - märgatavalt kahanenud huvi kõige senise vastu, muutused magamisharjumustes ja söögiisus, energiapuudus, alaväärsustunne või ekstsesiivne süütunne. Maniakaalses faasis muutuvad sümptomid täielikult - võib väljenduda oivalises meeleolus, hüperaktiivsuses, agressiivses käitumises, erutuvuses, suurushulluses ja vähenenud otsustusvõimes. Kergemad depressioonid jagunevad:1)neurootilisteks,2) nartsissistlikeks ja 3) psühhoreaktiivseteks. Neurootiline depressioon - väljendub rusutud meeleolus, enesesüüdistustes, alaväärsustundes, kapseldumises, elustiimulite pärssimistes, enesetapumõtetes. Somaatilised sümptomid: kalduvus kurnatusele, peapööritus, mao ja soolestiku talitushäired, millega kaasnevad isutus, aplus ja neelamistakistused. Eelkõige tabab neurootiline depressioon niisuguseid inimesi, kes kipuvad teiste külge klammerduma,
Seda üsnagi mõistetavalt, kuna süstematiseerimist nähakse “lahterdamise”, diagnoosimist “sildistamisena” - ja seesugusena kurjajuure ning ebahumaansusena. Küll nimetatakse aga mõned isiksuse arengu printsiibid: (Esiteks) on indiviididel kaasasündinud võime korraldada oma nägemisväli tähendust omavateks mustriteks (e. gestaltideks) - figuur vs. taust. Terve on inimene, kel figuuri taustaks ja tausta figuuriks ümberkujundamine libedalt läheb. Neurootilisteks e. düsfunktsionaalseteks peetakse indiviide, (a) kel see võime puudulik või (b) kes figuuri taustast üldsegi eristada ei suuda. Tajupsühholoogia ühest klassikalisest voolust, Wertheimeri ja Lewini gestaltteooriast pärit mõistetesüsteemi rakendatakse kirjeldamaks isiksust mitmesuguste polaarsuste paaridena. Kuid erinevalt K.Lewinist, kes oma ideed pidas kirjelduse täpsust ning mõõdetavust tõstvaks ning * Pandagu tähele, et psühholoogias ja psühhoteraapias tavaliselt teadvuslike
annaabi.ee 
