tuumades. Teise neuroni aksonid võtavad osa paljude subkortikaalsete refleksikaarte moodustamisest ‒ tserebellaarsed teed, fasciculus longitudinalis medialis, kortikaalne tee ebaselge. 5 ALANEVAD MOTOORSED TEED Püramidaalsüsteem e direktne, (kahe neuroniline), fülogeneetiliselt noorem: tractus corticospinalis tahtele alluvad, sihipärased liigutused keha ja jäsemete lihastele (seotud spinaalnärvidega); tractus corticonuclearis tahtele alluvad liigutused pea piirkonna lihastele: silma , miimiliste, mälumis‐, neelamis‐, kõrilihaste liigutused (seotud kraniaalnärvidega). Ekstrapüramidaalsüsteem e indirektne süsteem (hulgineuroniline), fülogeneetiliselt vanem.
Sümpaatilise ja parasümpaatlise süsteemi anatoomiline ehitus. Autonoomse närvisüsteemi virgatsained ja retseptorid. Sümpaatilise ja parasümpaatilse närvisüsteemi roll organism talitluses. Hüpotalamus on põhiline ANS integratiivne keskus. Sisend ajukoorest limbilise süsteemi kaudu mõjustab hüpotalamuse funktsiooni. Teised kontrolli mehhanismid on seotud ajukoore, retikulaarformatsiooni ja seljaajuga. Autonoomsel NS-l kahe neuroniline ühendus KNS ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Efektorid : ANS jaoks südamelihas, silelihased ja näärmed. Tugevasti müeliniseeritud aksonid somaatilistes motorneuronitest ühendavad KNS efektoriga. ANS omab kahe-neuronilist sidet. Preganglionaarne neuron omab peenikesi müeliniseeritud aksoneid. Ganglionite müeliniseerimata aksonid jõuavad efektorini.
3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid,toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. ANS kaudu juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS effektoriteks on südamelihas, silelihased ja näärmed. Sisekeskkonna stabiilsus sõltub suuresti ANS-st. ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Vegetatiivse närvisüsteemi keskuste närvirakkudest lähtuv preganglionaarne närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber teisele närvirakule, mille akson postganglionaarne närvikiud jõuab innerveeritava elundini. Preganglionaarne neuron on kergelt müoliniseerunud. ANS põhiline inegratsiooni tsenter on hüpotaalamus.
annaabi.ee 
