amfiibi blastopoori teke pudelrakkude invaginatsioonil. Involutsioon ehk sisserullumine: rakkude sisserullumine blastulasse mööda välimiste rakkude sisepinda. Nt kahepaiksete mesodermi teke, marginaaltsooni rakud rulluvad mööda animaalsete rakkude sisepinda embrüo sisemusse. Ingressioon ehk sisseastumine: üksikud rakud migreeruvad embrüo sisse. Osad rakud muudavad oma morfoloogiat ja sisenevad üksikult blastotsööli. Nt merisiiliku mesodermi teke, Drosophila neuroblastide teke, lindudel ja imetajatel ürgjutist mesodermi ja endodermi teke. Delaminatsioon ehk lõhastumine: ühe rakukihi lõhastumine või migratsioon kaheks kihiks. Nt imetajate ja lindude hüpoblasti/ primitiivse endodermi teke. Epiboolia ehk kattumine: kui rakukiht katab teise rakukihi. Väiksemad rakud (mikromeerid) liiguvad üle suuremate (makromeerid) ja katavad need. Rakud liiguvad mitmekesi, mitte üksikult ja toimub embrüo sügavamate kihtide kinni ehitamine. Nt
nt TGF-beeta-2 ja TGF-beeta-3, aga mitte TGF-beeta-1, pärsivad kana loote tsiliaarsete ganglionide neuronite elus püsimist, NOTCH - Notch'i aktivatsioon põhjustab tsütoplasmaatilise domeeni (ICD) eemaldamise (proteolüüsi) ja selle migratsiooni tuuma. Tuumas Notchi ICD interaktsioon teiste transkriptsioonifaktoritega aktiveerib Enhancer of Split'i transkriptsiooni. Selle geeni produkt inhibeerib achaete-scute geeni ekspressiooni, mis on vajalik neuroblastide tekkeks. Hairless ja teatud viiruste EBNA2 valk interakteerub Suppressor of Hairless'i promootoriga. Wingless aktiveerib dishevelled'i ja viimane blokeerib Notch geeni aktivatsiooni. Delta/Notch signaalirajad ja Neurogenin1 funktsioneerivad mitmetes eri staadiumites sensoorsete neuronite eristumisel, esmalt neuraalplaadi külgede ja hiljem migreeruva neuraalharja rakkude hulgas. Notch valgud kontrollivad arengulisi valikud
(3) Ektoderm → närvisüsteem ja nahk Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuraaltorus on tüvirakud, mis pidevalt jagunevad. Türirakkudest → progenitorrakud →neuroblastid ja glioblastid → neuronid ja gliia Neuronite kujunemisel võivad esmalt progenitorrakkudest kujuneda mistahes tüüpi neuronid, arengu käigus muutub võimaluste valik kitsamaks (arenevad ainult seda tüüpi neuronid, mida vaja; fate restriction). Neuroblastide teke lõpeb gestatsiooni keskpaigaks (4,5 kuud). Rakkude migreerumine algab varsti pärast esimeste neuronite moodustumist. Passiivne migratsioon – rakud tõugatakse eemale oma tekkekohast uuemate, värskelt tekkinud rakkude poolt. Nii toimub aju keskstruktuuride moodustumine (talamus, ajutüve regioonid). Aktiivne migratsioon – uued noored rakud liiguvad vanematest ette välimistesse piirkondadesse (ronivad mööda radiaalseid gliiakiude). Nii toimub ajukoore areng
• Türirakkudest →progenitoor- e.prekursurrakud→neuroblastid ja glioblastid → neuronid ja sulgub e.paindub kokku ajutüve kohal, gliia →sulgub nii rostraalses kui kaudaalses suunas, samal ajal pikeneb neuraaltoru kaudaalsele • Neuroblastide teke lõpeb gestatsiooni keskpaigaks (4,5 kuud). • Rakkude migreerumine algab varsti pärast esimeste neuronite moodustumist. • Kui üldine neurogenees on lõppenud, algab rakkude diferentseerumine,
annaabi.ee 
