neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. 5. Psüühikahäirete käsitluse erinevused juriidilises ja kliinilises kontekstis Mõiste "psüühikahäire" sisu on on psühholoogias ja õiguses oluliselt erinev, sellest tulenevalt erinevad arvamused ka selles osas, milliste eriteadmistega spetsialisti (psühhiaater; psühholoog) on õiguslike probleemide lahendamisel vaja ekspertidena kaasata. Juriidilises kontekstis seostub psüühikahäiretega ohtlikkuse mõiste. Ei ole selget seisukohta, millistele kriteeriumidele peab
neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. Valdav enamik uurimusi otsib erinevusi deviantsete ja mittedeviantsete gruppide vahel. Huvipakkuvamaid tulemusi on saadud arengulise dünaamika uurimisel: - vägivaldsus on kõrgeimal tasemel väikelapseeas, edaspidise arengu käigus langeb; - ei ole selge, miks mõnedel lastel vägivaldsus arengu käigus ei lange; - kuritegevuse sagedus on kõige kõrgemal tasemel noorukiea lõpuperioodil;
neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. Valdav enamik uurimusi otsib erinevusi deviantsete ja mittedeviantsete gruppide vahel. Huvipakkuvamaid tulemusi on saadud arengulise dünaamika uurimisel: - vägivaldsus on kõrgeimal tasemel väikelapseeas, edaspidise arengu käigus langeb; - ei ole selge, miks mõnedel lastel vägivaldsus arengu käigus ei lange; - kuritegevuse sagedus on kõige kõrgemal tasemel noorukiea lõpuperioodil;
annaabi.ee 
