Nende tegevusel toimub toidu liikumine sooltes ja vere liikumine veresoontes. Vöötlihased moodustavad meie skeletilihased, nende rakkudes on mitu tuuma ja tegevus allub meie tahtele. Südamelihaskude on kõige vastupidavam kude, mille kiud töötavad tahtest sõltumatult. Närvirakud koosnevad kehast ja jätketest. Närvirakkude kogumikud moodustavad närve ja ajusid. Närviraku kehast väljuvaid lühikesi jätkeid nimetatakse dendriitideks ja pikki jätkeid neuriitideks. Närvirakkude kehad asuvad keskustes: peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Neuriidid viivad infot keskustest teiste närvirakkudeni ja lihastesse ning elunditesse. Inimese elundkonnad ja nende ehitus. Närvid ja refleksid Piirdenärvid on üle kogu keha paiknevad närvid, mis ühendavad keha organeid kesknärvisüsteemiga. Enamik närve sisaldab kahesuguseid kiude, ühed juhivad erutuse organitest pea- ja seljaajusse, teised aga kesknärvisüsteemist elundeisse. Erutusi
ainult üks tuum. Nende tegevusel toimub toidu liikumine sooltes ja vere liikumine veresoontes. Vöötlihased moodustavad meie skeletilihased, nende rakkudes on mitu tuuma ja tegevus allub meie tahtele. Südamelihaskude on kõige vastupidavam kude, mille kiud töötavad tahtest sõltumatult. Närvirakud koosnevad kehast ja jätketest. Närvirakkude kogumikud moodustavad närve ja ajusid. Närviraku kehast väljuvaid lühikesi jätkeid nimetatakse dendriitideks ja pikki jätkeid neuriitideks. Närvirakkude kehad asuvad keskustes: peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Neuriidid viivad infot keskustest teiste närvirakkudeni ja lihastesse ning elunditesse. Kirjuta iga numbri järele koe nimetus! 1 2 1 2 3 4
7) Närvikude närvikude esineb närvisüsteemis, pea ja seljaajus, närvides ning viimaste teedel asetsevates närvirakkude koondistes ganglionides. Närvi ehk ganglionirakud paiknevad kesknärvi-süsteemi hallaines ja kehas laiali asetsevates ganglionides. Närvirakkust väljub üks, kaks või mitu haru. Kujult ja talitluselt jaotatakse ganglioniraku harud e. jätked erutust raku suunas juhtivateks dendriitideks ja tsellulifugaalse juhtsuunaga neuriitideks e. aksoniteks.Pikemad ja enam-vähem ühtlase jämedusega närviraku jätked koos neid ümbritsevate katetega kannavad nende erutuse juhtsuunale vaatamata närvikiudude nimetust. Täiskasvanud loomade närvirakkudel puudub regenereerimisvõime. Vigastuse või surma korral nende asemele uusi närvirakke ei kasva. Naabrid võivad neid asendada vaid talitluslikult. Närvikoe struktuuriliseks üksuseks on neuron tuuma sisaldavast tsentraalsest osast, neuroni kehast e
annaabi.ee 
