Metro Luminal Koostajad: Aliin ja Ene Kuressaare 2009 Koosseis * Allan Vainola (vokaal) (1988-1997) * Rainer Jancis (kitarr) (alates 1988), vokaal (alates 1997) * Andres Vana (kitarr/bass) (1993-1996), kitarr (alates 2003) * Kalle Nettan (basskitarr) (alates 1989) * Kristo Rajasaare (trummid) (alates 1989) * Tanel Paliale (klahvpillid) (alates 2003) Diskograafia * Metro Luminal (1990) LP * Ainult... (1994) LP * Sinus (1998) LP * Art is everywhere (1998) singel * Ainult... (2003) CD * Coca Cola (2004) CD * Reboot (2004) CD * Sassis (2008) CD Ajalugu Bändi moodustasid Tallinnas 1988
taha jätta. Ta oli tundlik ja intelligentne, kuid tema etlemises ei olnud midagi erilist, millega ta oleks silmapaistnud. Veel oli laval Riho Kütsar, kes kehastas politseinikut Victorit, kes elas tavainimese elu.Siiski vaevas teda hinges kahetsus oma elus tehtud otsuste üle ja asjaolu,et millist hinda ta nende eest maksma on pidanud. Minu arvates sobis Kütsar sellese rolli suurepäraselt ja andis karakterit muljetavaldavalt edasi. Taeatritüki lavakujunduse eest oli hoolitsenud Rein Nettan, kes sai sellega hästi hakkama. Laval olid väga kauni dekooriga kapid, ja riiulid, väga sümpaatse mulje jättis ka ilus vanaaegne diivan, millel näitlejad etenduse jooksul istet võtsid. Hubase meeleolu jättis grammofon koos plaatidega, millest ühele oli salvestatud isegi naer. Peaegu kõik asjad, mis olid lavale paigutatud, leidsid erineval moel ka kasutust. Seega kunstniku loodud õhkkond ei olnud kuidagi ülepaisutatud, vaid oli just väga praktiline ning sobiv.
Koos juttu vestes tulevad päevavalgele mõningad saladused: isal oli pärast laostumist siiski alles veel 4000 dollarit, mida ta oleks võinud anda Victorile õpingute teostamiseks. Seda teadis ka Walter, kuid otsustas sellest mitte Victorile rääkida. Viimane küsis laenu ka oma nooremalt vennalt, kuid alates kui too keeldus, on Victor ta üle vimma pidanud. Walter otsis lepitust, kuid vend keeldus. Lavakujundusega tegeles Rein Nettan, kes küll pole varem taolist tööd teinud, kuid on tegelenud palju antiikmööbliga ning just selle etenduse juures on ajastu kajastamine väga oluline. Laval oli palju väärikaid esemeid: kapid, diivanid, riiulid, harf. Kokkuvõttes muutis suursugusus etenduse terviklikuks. Ka lavastajatöö oli vägagi viljakandev. Tekstid sobisid hästi ka praegusesse ajahetke, kuna ka Eestis on nauditud tükk aega head elu ja see kõik on majanduskriisi näol osutunud näilikuks
Seda teadis ka Walter, kuid otsustas sellest mitte Victorile rääkida. Viimane küsis laenu ka oma nooremalt vennalt, kuid alates kui too keeldus, on Victor ta üle vimma pidanud. Walter otsis lepitust, kuid politseiniku ametit pidav vennaraas keeldus sellest. Etendusele andsid veel vürtsi kaks omamoodi tegelast: Victori naine ning 89-aastane, kuid ikka nooruslik juudist antiigikaupmees Solomon. Näidendi lavakujunduse seadis Rein Nettan, kellele oli see esimene etenduse kunstilise poole kujundamine. Varem on ta restaureerinud ja otsinud rekvisiite filmistseenidesse kuna tal on head teadmised antiikmööbli kasutamise kohta. Teadsin juba enne etendust oodata suurepärast lavakujundust ja ma ei pidanudki pettuma. Lava kaunistasid imepäraste ornamentidega kapid, lauad, postamendid ja riiulid. Lisaks oli laval massiivne vaip, mille kõrval oli kolmekohaline väga
annaabi.ee 
