katelde atmosfääriheitmed, mg/Nm3 SO2 heitmed (limiit 200 mg/Nm3) 0-20 2000 üle 100 korra heitmete vähenemine, t/a 9000 NOx heitmed (limiit 200 mg/Nm3) 90-175 300 2-3 korda lendtuhk (limiit 30 mg/Nm3) 30 30-150 kuni 5 korda CO2 heitmete vähenemine, % > 20 % energiatootmise netokasutegur, % 36 30 + 6% kütuse sääst, t/a - 250 000 Narva Elektrijaamadel on alates 2005.a. kasutusel 2 x 215 MW efektiivset ja keskkonnasõbralikku tootmisvõimsust. Juhitava ahelreaktsiooni tingimused Rikastusaste Kütuse kvaliteet Min U: 1 .. 10 % 235 nn neutroni-mürkide Looduslik 0,72 % (Cd, REE) puudumine
Soojuskaod. Q2 Soojuskadu katlast lahkuvate gaasidega. Q3- Soojuskadu keemilisest mittetäielikust põlemisest Q4 Mehaaniline põlemiskadu(tahketel kütustel), sest süsinik ei põle täielikult ära ja seljuhul sisaldab tuhk süsinikku. Q5- Soojuskadu katla välijahtumisest. Q6 Soojuskadu räbu ja tuha füüsikalise soojusega. (tahketel, tuhk lendab koldest ära). 77. Katla soojusbilansi võrrand. Võrrandi kõikide liikmete iseloomustus. Katla bruto ja netokasutegur. Soojusbilansi võrrand: QK = Q1 + Q2 + Q3 + Q4 + Q5 + Q6 , kus Qtk on soojus mis katlasse T siseneb ja võrrandi parem pool on see kuhu soojus kaob. Q1 On katlas kasulikult kasutatav soojus seda ei saa lugeda soojuskoaks. Soojuskaod. Q2 Soojuskadu katlast lahkuvate gaasidega. Q3- Soojuskadu keemilisest mittetäielikust põlemisest Q4 Mehaaniline põlemiskadu(tahketel kütustel), sest süsinik ei põle täielikult ära ja seljuhul sisaldab tuhk süsinikku.
Soojuskaod. Q2 Soojuskadu katlast lahkuvate gaasidega. Q3- Soojuskadu keemilisest mittetäielikust põlemisest Q4 Mehaaniline põlemiskadu(tahketel kütustel), sest süsinik ei põle täielikult ära ja seljuhul sisaldab tuhk süsinikku. Q5- Soojuskadu katla välijahtumisest. Q6 Soojuskadu räbu ja tuha füüsikalise soojusega. (tahketel, tuhk lendab koldest ära). 77. Katla soojusbilansi võrrand. Võrrandi kõikide liikmete iseloomustus. Katla bruto ja netokasutegur. Soojusbilansi võrrand: QK Q1 Q2 Q3 Q4 Q5 Q6 , kus Qtk on soojus mis katlasse T siseneb ja võrrandi parem pool on see kuhu soojus kaob. Q1 On katlas kasulikult kasutatav soojus seda ei saa lugeda soojuskoaks. Soojuskaod. Q2 Soojuskadu katlast lahkuvate gaasidega. Q3- Soojuskadu keemilisest mittetäielikust põlemisest Q4 Mehaaniline põlemiskadu(tahketel kütustel), sest süsinik ei põle täielikult ära ja seljuhul sisaldab tuhk süsinikku.
(6.0) Gaasiturbiini kasutegurit saab tõsta gaasiturbiini sisenevate gaaside temperatuuri tõstmisega. Ilma gaasiturbiini labade jahutust kasutamata võib gaaside temperatuur olla kuni 850 900 °C. Põlemiskambri ja gaasiturbiini düüside ning labade õhkjahutusel kuni 1400 °C. General Electric uus gaasiturbiinil MS 9001 H on gaasiturbiini sisenevate gaaside temperatuuri 1430 °C ja kombineeritud tsükli elektriline netokasutegur 60%. Selles turbiinis on kasutatud põlemiskambri ja gaasiturbiini esimese osa kinnist auruga jahutamise süsteemi. Auru saadakse ja hiljem kasutatakse aurutsüklis. Seadme hinna alandamiseks on uuematel seadmetel paigutatud gaasi- ja auruturbiinid ühele võllile. Kombineeritud tsükkel on äärmiselt paindlik. Teda võib kasutada mitte ainult elektrienergia tootmiseks, vaid väljastada ka soojust kas otse utilisatsioonikatlast või auruturbiini vaheltvõtust või vasturõhust
annaabi.ee 
