Netisuhtlus ja -keel Netikeel Netikeel on arvutisuhtluses kasutatav keel. Internetisuhtluse keelt võib defineerida kui interneti vahendusel toimuvas mis tahes suhtluses kasutatavat keelt. Internet võib näida tavasuhtlusega võrreldes mõneti piiratum, näiteks jääb netisuhtluses enamasti puudu võimalus näha teise inimese žeste või hääletooni. Samas on internetikasutajad nutikad, luues kitsastes oludes leidlikke isemoodi suhtlusviise. Netisuhtluse tüübid 1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud);
See on kultuurkeel oma väljakujunenud allkeeltega, mis tulevad selles uues ühiskonnas tegelikult suurepäraselt toime. Palju paremini kui mitmedki suuremad keeled. See keel ei vaja reformi nagu sajand tagasi. Suulist eesti ühiskeelt igapäevaelus ei sea keegi kahtluse alla. Veel enam, on toimunud küll pisike, aga siiski oluline pööre eriti lõunaeesti murrete kasutamises. Aga suuline keel ja murre ei ole eesti keele saatuse võti siin ja praegu. Selleks on netisuhtluses kasutatav keel, täpsemalt üks osa sellest. Internett ja arvuti on aga esimesed tehnilised vahendid peale kirjutamise leiutamist, mis on muutnud ja üha muutmas põhjalikult meie keelepilti. Kuigi mõned uurijad kõnelevad nüüdki veel ühtsest netikeelest, on selge, et midagi sellist pole olemas. Netis kasutatakse paljusid erinevaid allkeeli ja nende variante, mis üksteisest radikaalselt erinevad. Selle üheks nurgaks sobib täiesti tavaline suuline keel, mida me kasutame
Habicht 2013: 208). Lühenenud adverb tegelt on üks Eesti sagedasemaid värvingupartikleid ehk modaalpartikleid (Hennoste 2002: 61). Modaalpartikkel tegelikult esineb tihti koos teiste partiklitega (ju, igati, juba, ikka jms). Partikkel võib esineda lühenenud kujul tegelt, teglt ja tglt – toimetatud tekstidesse need ei jõua, ent toimetamata netikeskkonnast või kõnekeelest võib leida küll. (Valdmets 2011: 764) Netisuhtluses ja kõnekeeles on levinud ka partikli põhimõtteliselt lühenenud vormid põmst ja põhimõtselt (Valdmets, Habicht 2013: 218). Modaalpartiklid näitavad, mida kõneleja teemast arvab või kuidas selle tõenäosust või kindlust hindab. (Hennoste 2000: 1803–1804) Eesti keele episteemilised partiklid käituvad täiteüksustena, st neid on võimalik lausest välja jätta, nii et lause sisu ei muutu, kuid kõneleja/kirjutaja seisukohta või hinnangut pole sel juhul näha.
annaabi.ee 
