Netisuhtlus ja -keel Netikeel Netikeel on arvutisuhtluses kasutatav keel. Internetisuhtluse keelt võib defineerida kui interneti vahendusel toimuvas mis tahes suhtluses kasutatavat keelt. Internet võib näida tavasuhtlusega võrreldes mõneti piiratum, näiteks jääb netisuhtluses enamasti puudu võimalus näha teise inimese žeste või hääletooni. Samas on internetikasutajad nutikad, luues kitsastes oludes leidlikke isemoodi suhtlusviise. Netisuhtluse tüübid 1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk
olemas, saame rääkida kahest keele pearegistrist: suuline ja kirjalik pearegister ehk tavakeeles kõne ja kiri (pearegistri mõistet keeleteaduses üldiselt ei kasutata, registreid ei hierarhiseerita nagu nt murdeid). 2 Eesti keeleteaduses on kasutatud varem suuresti samasugust mõistet funktsionaalstiil (vt nt Erelt jt 2007). 3 Eesti murrete kohta vt Pajusalu jt 2009. 4 Hennoste 2000a esitab liig,nduse milles ei ole arvesse võetud netisuhtluse uuendusi. Seal on viidatud Biber 1995: 718; Biber 1988: 3031; 1994: 4041; Chesire 1992: 324326; Chrystal, Davy 1969: 6091; Montgomery 1995: 105133; Trudgill 1992: 62, 72; Wardhough 1996: 4851. Netisuhtlusega arvestab Hennoste 2009 ja sellest osalt erinevalt Hennoste, Pajusalu 2013. Netisuhtluse enda tüpologiseerimise kohta vt Herring 2007. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |3
osalemine vestlusringides, jututubades, portaalides jms · Oluline sõprus, töökaaslus, huvikaaslus, ?? · Kujuneb võrgusliku ühisidentiteet ja allkeel (släng, enda identifitseerimine grupi kaudu) · Jagunevad avalikud/suletud, ametlikud/argised Klass, haridus, sugu, vanus: · Enamasti haritud inimesed, enam mehi, vähem naisi · Vanus olulisim mõjur vanemad inimesed ei oska kasutada · vanad kasutavad traditsioonilisele meediale lähedasi netisuhtluse viise, keel lähedane kirjalikule keelele · noored kasutavad paljusid suhtlusviise ja teksitüüpe, keeles mitmed alamvariandid Avalikud ja anonüümsed sotsiaalsed omadused: Pööre! · anonüümne suhtlus: pseudonüümid, nimemärgid · pole näha kirjutaja sotsiaalseid omadusi · suhtleja õigused ja kohustused määratud vastavalt suhtlustüübile või suhtlusvõrgustikule Rollid ja staatus suhtluses:
annaabi.ee 
