Aga et ei jääks vastupidist arusaama, olen ma siiski demokraatia pooldaja. Kuigi ma ei ole saanud praktikat mingist muust valitsemisvormist, vaid olen elanud kogu oma eluaja demokraatlikus reziimis. Demokraatial on eeliseid siiski rohkem kui puudusi. Demokraatia eeliseks on see, et me võime olla sellised nagu me tahame, väljendada ennast nii, kuidas meeldib ning teisiti mõtlemine ei ole keelatud. Kehtib sõnavabadus, mis on ehk isegi liigagi vaba kui mõelda netikommentaatorite peale, aga õnneks need mehed ja naised ei juhi meie riiki. Samas usun, et tänapäevane liberaalne demokraatia ei ole veel ühiskonna viimane tippsaavutus, ikka esineb puudusi, mida üritatakse lahendada nii sõnade kui relvadega. Kuid arvan, et selle täiusliku ja igavikulise valitsemisviisini meie inimesed üksmeelset teed ei leiagi. Janis Ardel, 12d
Ilmselt nad vastaksid, et mitte. Turu-uuringute AS korraldatud sõnavabaduse uuringust selgus, et enam kui 40% inimestest ei taha või ei julge sõnavabaduse teemal üldse mingit arvamust avaldada. Aga kui inimene vaikib, tähendab see tavaliselt seda, et tal on midagi varjata. Kui sellisel viisil umbes kümmekond inimest läbi küsida, ehmuksid võib-olla teisedki julmurid ja ehk hakkaksid inimesed Interneti sõnavabadust vaid headel eesmärkidel kasutama. Üks variant õelate netikommentaatorite ja Internetiliku vaenu õhutajate kaotamiseks on veel. Ilmselt oleks veelgi kergem tha vastav seadus, mis võimaldaks taolisi inimesi karistada. Internetikuritegu on võrdväärdne kuritegev usega tänaval. Võib küll tunduda, et teisele inimesele tekitatud vaimne kahju pole sama ränk kui füüsiline, kuid tegelikult võib küll olla. See ei pruugi välja paista, aga mitmed psühholoogid on öelnud, et umbes pooled vägivalla all kannatanutest on kannatanud just vaimse vägivalla all
ise sekkuda. Arvan, et netikommentaaride teema on ülepaisutatud ja ülespuhutud. Mina isiklikult ei näe probleemi, elame demokraatlikus riigis ning igaüks võib rääkida mida heaks arvab. Kui selleks on väga õelad ning ebatsensuursed kommentaarid, siis pole midagi parata ning häbenema peaks vaid inimene, kes selle kommentaari on kirjutanud. Kuigi kõige tõhusam variant netikommentaatorite ohjamiseks oleks ilmselt sisuliste kommentaaridega ise sekkuda, nagu arvab Peeter Normak. Kirjand Interneti virtuaalmaailm Tänane maailm on internetiseerinud. Kõik käib läbi interneti ning tavaline paberile kirjutatu hakkab hoopis kaduma. Internet on iga teismelise elus väga tähtsal kohal ning ilma selleta ei oskakski enamik noori hakkama saada. Internetti peetakse nii loomulikuks. Näiteks on Eestis levinud ütlus: ,,Kui sul ei ole facebooki, ei ole sind olemas!" Enamik
ei saa teha üldiseid järeldusi. Küll aga püüan olemasolevate andmete põhjal välja lugeda mõningaid eelistusi ning väljaande lühiajalist mõju lugejatele. Osalejateks on kaks naissoost isikut, kelle vanuseks on 24 ja 44 aastat. Üks neist on üliõpilane, teine töötab turismitalus ning nad mõlemad elavad Otepääl. Töö koosneb kolmest osast, milles esimeses uurin erinevad võtted tähelepanu äratamiseks ja selle säilitamiseks ning võtan ülevaatlikult kokku enda ja netikommentaatorite tähelepanekud ning populaarsematest artiklitest arusaamise. Teises osas kirjeldan küsitluse tulemusi antud lehenumbri loetavuse kohta, mida ilmestavad tabelid. Kolmandas osas esitan küsitlustulemustest kokkuvõtte ning annan ülevaate ka Internetikommentaaridest loetumatele artiklitele. 3 1. Tähelepanu äratamise võtted 4. mai Postimehes on tähelepanu äratamiseks kasutatud järgmiseid võtteid: 1.1. Psühholoogiline lähedus
annaabi.ee 
