mentagrophytes), pärmseened (näit. Candida albicans) ja hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis). Nakatumise põhjused Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt. Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, dusiruumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest. Soodustavad faktorid suurenev vanus meessugu geneetiline vastuvõtlikkus niiske, umbne keskkond soe kliima halb jalgade või käte verevarustus küüne trauma suhkruhaigus (2,8 korda risk suurenenud) immuunsuse langus (näiteks HIV infektsioon) Cushing`i sündroom allolev haigus, nagu näiteks atoopia või psoriaas Milline näeb välja küüneseen?
Väldi umbsete jalatsite pikaaegset kandmist. Eelista lahtiseid kingi Desinfitseeri jalanõusid regulaarselt Pöördu arsti poole esimeste nakkustunnuste tekkimisel. Varajane ravi võib vähendada nakkuse raskusastet Kasutatud materjal http://www.ph.ee/content/editor/files/Naha %20seenhaigused.pdf http://www.derma.ee/articles.php?id=13 http://www.healthhype.com/tinea-manuum- hand-fungus-causes-symptoms-pictures- treatment.html KÜÜNESEEN KÜÜNESEEN Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed) KÜÜNESEEN Uuringud Inglismaal, Hispaanias ja Soomes näitavad küüneseene sageduseks 3-8%. Lastel esineb küüneseent harva. KÜÜNESEENE TEKITAJAD dermatofüüdid enamus juhtudel
LOODUSLIK KÄTEHOOLDUS Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Vitamiinid lk 4 Levinud küüneprobleemid ja igapäevased abivahendid lk 5 Küünte ja küünenahkade närimine lk 5 Küüneinfektsioonid lk 5 Haprad, murduvad küüned lk 6 Küüneseen lk 7 Levinud nahaprobleemid kätele lk 9 Allergiad lk 9 Ravi mesilaste nõelamise/putukahammustuste korral lk 10 Ekseem ja psoriaas lk 11 Soolatüükad lk 11 Looduslikud kätepesuained ja niisutajad lk 12 Kätepuhastajad ravimtaimedest lk 12
olevad täimunad. Selle järgi, kui kaugel paiknevad peanahast juuksekarval tingud, võib oletada nakatumise aega. Munast koorub noor täi ehk nümf. Nümf näeb välja nagu täiskasvanud täi, kuid on väiksem. Nümf areneb täiskasvanuks 9-12 päevaga. Noored täid peavad ellujäämiseks saama 24 tunni jooksul imeda verd, muidu nad hukkuvad. Täi eluiga on 40 päeva, selle aja jooksul võib täi anda kuni 300 järglast. KÜÜNESEEN Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed). Uuringud Inglismaal, Hispaanias ja Soomes näitavad küüneseene sageduseks 3-8%. Lastel esineb küüneseent harva. Küüneseene tekitajad Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt. Soodsateks
annaabi.ee 
