Gaiaga ühte heita, haaras Kronos sirbi ja viis ema käsu täide. Uranose genitaalidest voolas aga Gaia rüppeveri ning sellest sündisid kättemaksujumalannad erinnüsed ja gigandid. Räägitakse, et pärast Uranos lüüasaamist Kronoselt ühtis Gaia ka Pontosega. Sellest ühendusest sündisid kõik jumalused, kes personifitseerivad mere-, jõe-, järve-, allika- ja teisi veejõudusid ja -vorme. Nii sai alguse kreeka veejumaluste "dünastia". Gaia ja Pontose lapsed olid Nereus, Thaumas, Euryvia, Phorkys ja Keto. Nereus omakorda heitis ühte Okeanose tütrega, 1 kellest sündisid 50 merenümfi (nereiidid). Phorkys ühines oma õe Ketoga, kellest sündisid graiad ja gorgod. Oletatavasti oli Gaia Delfi oraakli esimene valdaja. Gaia ladina vaste rooma mütoloogias on Terra Mater või Tellus. 2
ema käsu täide. Uranose genitaalidest voolas Gaia rüppeveri ning sellega sündisid kättemaksujumalannad erinnüsed ja gigandid. Gaia ja Pontose lapsed Räägitakse, et pärast ranose lüüasaamist Kronoselt, ühtis Gaia ka Pontosega. Sellest ühendusest sündisid kõik jumalused, kes personifitseerivad mere-, jõe-, järve-, allika- ja teisi veejõudusid ja vorme. Nii sai alguse kreeka veejumaluste ,,dünastia". Gaia ja Pontose lapsed olid Nereus, Thaumas, Euryvia, Phorkys ja Keto. Nereus omakorda heitis ühte Okeanose tütrega, kellest sündisid 50 merenümfi. Phorkys ühines oma õe Ketoga, kellest sündisid graiad ja gorgod. Oletatavasti oli Gaia Delfi oraakli esimene valdaja. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org · Antikmütoloogia E. Hamilton Kirjastus ,,Eesti Raamat" 1975 · Kreeka jumalad ja kangelased L. Hjortso Kirjastus ,,Tänapäev" 1999 · Mütoloogia S
Hera nimi tähendab ,,aastaega" või indoeuroopa ,,yer" ehk ,,aasta". Poseidon: Zeusi vend, Arkaadia müüdis esineb Demetri sugupartnerina, kellega sigitab Despoina (,,Emand", st Persephone) hobusekujul ühtest. Täkukalduvus, talle omistatakse paljude kuulsate hobuste isadust (Areion, Pegasus). Lisaks seostub maa-aluste vete ja maavärinatega. Merelisus on hilisem, asendades vanu egeuse merejumalaid nagu Nereus ja Proteus. Võimalik, et tegemist on Zeusi enda eripärase allomorfiga, kes temast eraldus või järele jäi, kui Zeus ise ürgsest Maa-ühtest irdus. Poseidoni eriareng võis aset leida Peloponnosel teise aastatuhande jooksul. Hermes: Zeusi ja Maia poeg, üks paljudest abieluvälistest. Hermes on teede ja teekondade jumal, liikluse (ka surmariiki) patroon, karja ja karjamaa kaistja. Lisaks vembumees, kavaldaja, petis ja suli. Hermes riukalikus on üldise eeposliku usupilamise tagajärg
Poseidon Zeusi vend, Kronose poeg, mõrsja Amphitrite, kes oli Nereuse tütar Kekrops atika kuningas , maa-ema poeg, tal oli vööst allpool maokeha. Atika pärast käis võtlis Athena ja poseidoni vahel, athena võitis ja hiljem kaotas ta ka Argose Herale, Aigina Zeusile, delfi apollonile ja naxose dinysosele. Korintose sai poseidon endale peale võitlust Heliosega. Isthmosose mängud poseidoni auks, pidustused, mängud Nereus- ookeanide selgeltnägija, kellel olid 50 nereiidist tütart Triton poseidoni poeg Glaukos merejumal, ennustaja Byzas rajas bütsantsi, poseidoni poeg Angaios rajas Samose linna, poseidoni poeg, metskult ründas teda ning ta suri, kuri ja halastamatu valitseja Hestia kodu ja kustumatu tule jumalanna, tagasihoidlik, zeusi vanem õde, kronose tütar, neitsilik jumalanna Prütaneion ehitis, mis asus igas linnas, seal põles igavene tuli Hestia altaril
Selle ülesande puhul on üllatav Eurystheuse risk vihastada Herat, kes kahtlemata oli nede kuldsete õunade omaniki... ehk püüdis Eurystheus Heraklese puhtalt suliks lavastada, et see siis Herat veel enam vihastaks? Igal juhul oli see ülesannetest kõige keerulisem ning aeganõudvaim. Hesperiidide aia asukohta teadsid Kreekas vaid väga valitud nimed - nii pidigi Herakles esmalt sihitult aastaid mööda maid ringi rändama, kuni ta lõpuks jõenümfidelt teada sai, et jõejumal Nereus võib vastust teada. Aeganõudva otsimise peale leidis Herakles lõpuks ka Nereuse, nabis ta kinni ning hoidis teda oma haardes nii kaua, kuni ta ka lõpuks oma küsimusele vastuse sai. Herakles rändas edasi Liibüa kõrbe, kus ta kohtas Poseidoni ja Gaia poega, hiiglast Antaiost. Antaios oli `kehtestanud reegli', et keegi ei tohi temast mööduda, ilma et oleks temaga jõudu katsunud. Antaiosel oli huvitav hobi reastada ohvrite päid oma maja katusele. Nii võitles temaga ka Herakles
Selle ülesande puhul on üllatav Eurystheuse risk vihastada Herat, kes kahtlemata oli nede kuldsete õunade omaniki... ehk püüdis Eurystheus Heraklese puhtalt suliks lavastada, et see siis Herat veel enam vihastaks? Igal juhul oli see ülesannetest kõige keerulisem ning aeganõudvaim. Hesperiidide aia asukohta teadsid Kreekas vaid väga valitud nimed - nii pidigi Herakles esmalt sihitult aastaid mööda maid ringi rändama, kuni ta lõpuks jõenümfidelt teada sai, et jõejumal Nereus võib vastust teada. Aeganõudva otsimise peale leidis Herakles lõpuks ka Nereuse, nabis ta kinni ning hoidis teda oma haardes nii kaua, kuni ta ka lõpuks oma küsimusele vastuse sai. Herakles rändas edasi Liibüa kõrbe, kus ta kohtas Poseidoni ja Gaia poega, hiiglast Antaiost. Antaios oli `kehtestanud reegli', et keegi ei tohi temast mööduda, ilma et oleks temaga jõudu katsunud. Antaiosel oli huvitav hobi reastada ohvrite päid oma maja katusele. Nii võitles temaga ka Herakles
annaabi.ee 
