· Põhiprobleemideks olid: o Investituuritülid- õigus määrata ametisse kõrgemaid vaimulikke piiskoppe. Kumma õigus, kas paavsti või ilmaliku valitseja o Nepotism- onupojapoliitika. Kiriklike ametite saamisel kasutati kas perekonna- või isiklikke suhteid o Simoonia- kõrgemate vaimulike ametikohtade ostmine raha eest · Kirikuelu üritas parandada paavst GregoriusVII 1073-1085 o Larmistas kontrolli simoonia ja nepotismi üle o Kuulutas, et kõrgeimaks võimuks on kiriklik, mitte ilmalik võim · Tüli Saksa Roomariigi keiser Heinrich IV-ga. Tüli tipnes Canossas (alandaval viisil vabandust paluma) käimisega. · 1075 Gregorius VII kehtestas nn paavstidiktaadi millega ainult paavst võis seada ametisse kõrgemaid vaimulikke, kroonida ja vabastada ametist keisreid, mõista kohut kõikide üle. Keegi ei allunud ühelegi ilmalikule kohtunikule.
ettevaatlikkusega sest: 1. Kardeti kaotada õigeusu puhtust. 2. Kardeti, et unioon Roomaga sisuliselt vahetaks välja ohu jääda türklaste võimu alla ohuga jääda ladinlaste võimu alla. Renessansspaavstid Paavstluse allakäik ja paavstlusvastane propaganda - Paavst Sixtus soosis küll kunsti ning lasi ehitada Sixtuse kabeli, kuid harrastas selle kõrval ka häbematut poliitikat. Ta sõlmis salaliite, pidas väikesõdu ning harrastas kardinalide ametissenimetamisel nepotismi. Machiavelli kirjutas : ,,Ta oli esimene, kes hakkas näitama, kui kaugele paavst võis minna, ja kui mitu niisugust asja, mida varem oli peetud patuks, lakkas olemast paha ja väär niipea, kui seda oli teinud paavst. " Paavstid pidasid küll sõnades tsölibaadi reeglitest kinni, kuid tegudes see nii ei olnud. Paljudel neist olid naistega suhted ning osad olid isegi naiste tuhvlialused. Selline oli näiteks paavst Innocentius X, kes ei teinud midagi oma venna lese donna Olimpia
Iisrael, Ühendkuningriik ning NSV Liit föderaalvalitsust. Biafra jäi aga äralõigatuks ning liiklus toimus ainult lennukitega. Ka selle armee jäi föderaalvalitsusele suuruselt alla. Ükski riik pole aga nii hästi toibunud kodusõjast kui Nigeeria. Sellel läks hästi nii enne naftakriisi kui pärast seda. 1980. aastatetel ei läinud riigil aga niivõrd hästi ning pidevalt vahetusid erinevad militaarrežiimid, mis tekitasid ebastabiilse olukorra ning nepotismi ja kleptokraatia juhtumid olid tavalised. Demokraatia jõudsid Nigeeriasse 1990. aastatel, aga militaarvalitsuste pärand oli päris ränk. Nende ajal oli ainult üks tsiviilvalitsuse periood 1979-83. a. Räägitud on ka sellest, et Nigeeria liidrid on võimul olnud seepärast, et nad on hästi läbi saanud Läänega, peamiselt enda nafta tõttu. 1990. aastatel oli ka konflikt riigi ja Shelli vahel. Kõige ebastabiilsem on Nigeri delta, kus maavarasid on kõige rohkem
annaabi.ee 
