· 1924-25 viidi läbi sõjaväereform. Punaarmeed vähendati 5,5 miljonilt umbes 0,6 miljoni meheni. · Aastad 1924-1928 olid Nõukogude ajaloos ainus periood, kus ei olnud järjekordi · Elanikkonna enamik elas väga vaeselt, ometi kerkis esile üsna suur kiht korralikult teenivaid linnatöölisi ja riigiteenistujaid ning jõukaid talupoegi; tekkisid ka uusrikkad ehk nepmanid · NSV Liidu põhiseadus ei näinud ette poliitilisi õigusi, vabadusi või isikutagatisi ega ka otseseid ja võrdseid valimisi salajase hääletamisega. NSV Liit oli üheparteiline diktatuuririik. Seaduste täitmine sõltus ülemuste suvast, kuid pärast viit kodusõja- ja terroriaastat tundus selline suhteliselt seaduslik kord paljudele kergendusena · Pärast Lenini surma 1924, puhkes võimuvõitlus. Kuna riigis ei eksisteerinud seaduslikke poliitilise
nõudmistest. Venemaa ja saksamaa hakkasid lähenema, kuna tundsid, et Antant neid ahistab. Rap. Tähendas mõlemale läbimurret rahvusvahelisest isolatsioonist. Hakati tunnustama Nõuk. Valitsust ja sõlmiti kaubanduslikke sidemeid. Kuid Venmaa soovis siiski kapitalismi hävingut. 1922-1924-rahareform taastas raharingluse. Enamik olid vaesed, aga tõusid esile ka jõukamaid linnatöölisi, tekkisid uusrikkad e. Nepmanid. Kujunes kindel geograafiline piir ja põhiseaduslik vorm. Põhiseadsulik vorm määrati kindlaks liidulepinguga, mille sõlmisid neli nõukogude vabariiki. Venemaa, Taga-Kaukaasia, Ukraina ja Valgevene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik vabariik, luues nõnda Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu(NSVL). Oli üheparteilise diktatuuri riik. Arenes kultuur. Pärast Lenini surma võimuvõitlus. Võitis Stalin. Majandus arenes aeglaselt.
Kodusõja ajal: „sovznak“- hüperinflatsioon. 1922 a kevadest uus rahaühik- tšervonets. NEP-i tulemused ilmnesid üsna kiiresti. Saavutati 1925 a-ks 1913 a näitajad. Vm võis taas käivitada viljaekspordi läände. 1928 a-ks toodang põllumaj-s 24% kõrgem kui 1913. Samal ajal kiratsesid paljud tööstusharud- need, mis olid riigi hallata (sõjandus, maavarade kaevandamine jne). Maal tõusis esile keskmiktalupoeg, taastus ka „kulakute“ kiht. Linnades tõusid esile nepmanid (jõukam rahvas)- uuesti kohvikud, restoranid, kinod, varieteed. Linnaelanikel aga NEP-i alguses hiiglaslik tööpuudus, see jäi suurimaks probleemiks. Välismaailmas tõlgendati NEP-ile minekut kui Vm tagasipöördumist normaalsesse majandusvoolu. Partei Osad leidsid, et NEP on hädavajalik, peab viima sotsialismini (sh Lenin)- pidi olema pikk protsess. Teine tiib leidis, et NEP saab olla vaid lühiajaline, tuleb varsti pöörduda sõjakommunismi
annaabi.ee 
